Nädal 8

Esmaspäev.
Trennivaba päev, lihtsalt puhkasin ja tegin süüa. Mul komme, et trennivabadel päevadel teen suurema portsu süüa, siis ei pea järgnevad päevad peale trenni vaaritama hakkama.

Teisipäev.
Plaanis oli kirjas 8 km rahuliku jooksu (pulss kuni 148), rütmijooksud 8x150m (pulss 80-90% max, 150m rahulikult) ja lõpetuseks 2 km lõdvestusjooksu + venitus

Jooks:
8,01 km ajaga 00:43,16 11,1 km/h
8x150m ajaga 00:12,42 11,4 km/h
2,02 km ajaga 00:13,14 9,2 km/h

Kolmapäev.
Kolmapäev oli kavas 12 km jooks (pulss kuni 148), 3 seeriat erinevaid harjutusi. Käed, küljed, selg, kõht ja jalad + venitus. Paganama raske oli joosta. Väljas oli ränk tuul ja mu “lemmik” aastaaeg on kevad. Kõik on nii ilus, lägane, libe ja muud asjad. Jube lausa. Kiilasjääl vastutuult on hea joosta. Lemmik võiks isegi öelda.

Jooks:
11,87 ajaga 01:07,10 10,6 km/h

Neljapäev.
Neljapäeval oli plaanis  3 km soojenduseks (pulss kuni 148), intervall 6×1 km (1 km pulss kuni 182 l/min, vahele 3 min rahulikult), 3 km lõdvestusjooks + venitus. Jooksin soojenduse ära, enesetunne oli enam-vähem, mõõtsin soojenduse käigus endale enam-vähem kilomeetrise lõigu välja ja hakkasin seda edasi-tagasi nühkima. Peale soojendusjooksu tegin kerge venituse, käteringid ja muud asjad. Esimene intervall oli küll nagu taevas jookseks. Nii hea tunne oli ja seda lõpuni välja. Lõdvestusjooksul tundsin, sai seekord pingutatud küll.

Jooks:
3 km ajaga 00:15,52 11,4 km/h
8,19 km ajaga 00:39,40 12,4 km/h
2,95 km ajaga 00:20,11 8,8 km/h

Reede.
Vaba päev

Laupäev.
Laupäeva hommikuks olin ilusasti välja puhanud. Pulss oli hommikul normis ja väga hea oli olla. Käisime töökaaslasega linna peal. Tundsin, et midagi on mäda. Alaselg hakkas õrnalt valutama ja enesetunne polnud just kõige parem. Vaatasin Eesti meistrikad ära ja läksin jooksma. Tegin lolli vea. Mõtlesin, et läheks prooviks mingit uut rada joosta. Maps’st vaatasin välja ära. Ei, ei, ei. Jooksin kilomeetri ära, enesetunne läks nii halvaks + veel vihma sadas (see mind väga ei häirinud), aga siis tuli pikk tõus. Väga pikk tõus, mäkke jõudes avastasin, et korraliku jooksurada sealt enam edasi ei lähe, laskusin mäest alla ja väänasin jala välja. Selge, poisid, mina lähen ära koju. Koju jõudes oli enesetunne veel halvem, kui enne. Plaanis oli 24 km (pulsiga kuni 148, 20+2+2. 2 km kuni 172 l/min ja 2 viimast jälle rahulikult).

Jooks:
9,18 km ajaga 00:54,04 10 km/h

Pühapäev.
Pühapäeva hommikune pulss oli müstiline. Seistes pea 90 l/min. Midagi on valesti. Väga valesti. Pidin täna puhkama või ujuma. Aga kuna ma olin veel eelmisest õhtust väga närvis, siis tegin täna oma 24 km tiiru ära. See oli viga. Koju jõudes sain aru, et olen külmetunud ja enesetunne pole siiani just kõige parem. Nüüd kükitan siin voodis ja püüan ennast kuidagi terveks teha. Jooksust muidu nii palju, et kuni 20 km oli korralik kannatus ja kui tuli 2 km kiiremas tempos, siis oli nagu… Lahe, ma jõuan tegelikult joosta. Need 2 km (peale 20 km) läbisin tempos 4:20 min/km. See andis hea enesetunde, aga nii kui kaht viimast kilomeetrit jooksma hakkasin, siis andis haigus tunda. Oi-oi kui raske ja vaevaline see oli. Jube.

Jooks:
24 km ajaga 02:18,48 10,4 km/h

Nüüd sai õnneks see jube kolmas tsükkel läbi. Nädalaga 60,48 km. See pidigi olema raskem nädal. Nüüd tuleb neljas tsükkel ja see on taastav nädal. Õnneks. Vähem kilomeetreid ja rohkem harjutusi. 😀

Täna jätkusid talvine EMV. Kuna käisin pikal jooksul, siis poolt päeva ei näinud, aga olin tagasi põhi aladeks ehk 3000 m ja teatejooksudeks. 3000 m ei pakkunud üllatust, aga üllatuse pakkus TÜ ASKi ülemvõim teatejooksudes. Liis tegi väga korraliku jooksu avavahetuses. Kommentaatorid loopisid Talle puid alla, et ilmselt peavad teised hakkama Tema kaotatud aega tasa jooksma, aga Liis tegi väga hea jooksu ja vahetas esimesena. Ülejäänud on juba ajalugu. Grit ja Mägi on heas hoos, see on ajuvaba, kui ilus on vaadata nende jooksu. Meeste teates oli ka asi juba enne starti selge. Eesti meistrikad on leidnud tee minu telerisse. Väga huvitav on vaadata, eriti jooksualasi, sest seal on konkurents tihe.

Igati kõva võistlus oli!

Meistrikad

Tänane jooksmine läks üsna pekki, kirjutan pigem EMVst, mis toimuvad sel nädalavahetusel Lasnamäe Kergejõustikuhallis. Jälgisin seda täna Delfi TV vahendusel.

Jooksmisest nii palju, et pidin täna minema 24 km jooksma, aga jooksin ainult 9,18 km, sest lihtsalt kõik oli nii vale ja lõpuks väänasin kuskil pimedas metsas jala ka välja. 9st kilomeetrist üle 4 km oli tõusu. Lõpuks jooksin mäkke ülles ja avastasin, et alla enam ei saagi, kui ainult üht metsa lõiku alla minna. Alla jõudes avastasin, et ega sealt ei saa ka kuhugi ja otsustasin koju ära minna ning homme uuesti proovida.

Eesti talvise MV tulemused on siin:
http://www.ekjl.ee/uudised/eesti-talviste-meistrivoistluste-tulemused-920

Eraldi sooviks rääkida teivashüppest. Mul on hullult hea meel, seda sõna otseses mõttes, et tänavune meistritiitel võideti 5.30ga ja Veiko kordas oma isikliku. Meenutame, et Eesti rekord on Noole käes (5.60). Miks hea meel? Kui eelnevad aastad on võidetud meistritiitel 5.00 või 5.15ga (sees üldjuhul hüpati üle 5, väljas 5. Isegi alla 5 m on võidetud), siis see aasta 5.30 teeb head meelt. 🙂 Noole algkõrgus oli kümnevõistluse sees 5.20!!! Mis mõttes võidetakse meistritiitel 5.00ga? See ei ole mingi tulemus. Ma ei oleks uhke selle üle. Ma saan aru, et isikliku rekordiga võidad nii nõrga tulemusega tiitli.
Minu arvamust jagab ka Udras, kes täna võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1,79. Ta ütles kohe välja ära, et Ta pole õnnelik selle tulemuse üle, sellise tulemusega ei võideta tiitleid. Õige kah.
Hea meel on mul Liisi üle, kes võitis oma eeljooksu ja sai isikluku rekordiga 5. koha. 🙂 (58,94) Palju õnne Sulle!

Eesti MV on üsna huvitav jälgida. Ainult jooksualasi, sest seal on tase üsna tugev ja see teeb head meelt. Olümpial, MMil ja EMil on minu huviorbiidis just jooksualad, sest need on põnevad.

Õnnitlen kõiki värskeid Eesti meistreid!
(Olenemata tulemustest)

Homme lähen proovin uuesti 24 km joosta, lähen jookse oma vana trassi, ei ole mingeid üllatusi. Juba tean, et ees oostab 1 km tõusu ja see on ka kõik.

Nädal 7

See nädal oli sisseelamise nädal. Vahetasin riiki, kus töötan, seekord tõi kalalaev mind Rootsi. Stockholm on ilus, aga ma pole veel seda õieti näinud, sest meil ööbimine tšurkde linnaosas ja nädala alguses nägin ainult sadamat, kiirteed, lennujaama, kiirteed, tunnelit, vidaukti, silda, silda, silda, tunnelit, viadukti – betoon, ainult betoon igal pole. Hirmus lausa.

3 päeva elasin sisse ja jooksma sain alles neljapäeval. See tähendas ainult üht. 4 päeva järjest trenni. See oli kohati hirmutav.

Neljapäev.
Tegin tegin oma esimese 8 km (kuni 148 l/min) ringi. Kuna polnud jooksnud täpselt nädal, siis kõik oli kuidagi kohmetu ja ebamugav. Uus jooksukoss ka vajas harjumist. Ostsin endale elu esimesed Adidased.

Adidas Supernova Sequence Boost 7

Päris asjalik ost, olen enam-vähem rahul, aga minu jalg on natukene liiga kitsas selle mudeli jaoks. Midagi kitsamat võiks olla. Trennis väga hull pole, aga ilmselt võistlusele selle kossiga ei läheks, kuigi on ülikerged.

Jooksen suht tundmatus kandis ja kohe suutsin üles leida koha, kus on umbes 1,5 km järjest tõusu, kõrguste vahega 47 m.  Läks hästi kohe! Peale 8 km veel 6x150m (150m 80-90% maksimumist, 150 rahulikult) rütmijooksud ja 2 km lõdvestusjooksu.

Jooks:
8,01 km ajaga  00:44,24. 10,8 km/h
6x150m ajaga 00:09,39. 11,3 km/h
2,11 km ajaga 00:12,52. 9,8 km/h

Reede.
Reedel jätkus kandiline jooksmine. Plaanis oli 10km (kuni 148 l/min), aga ma eksisin ära. Püüdsin seda suurt mäge vältida, aga sattusin vist veel jõhkrama mäe otsa, kust suure isuga üles rühkisin. 2,1 km pidevat tõusu kõrguste vahega 52m. Peale seda langesin 20 m ja kohe 1,2 km 20 m üles poole, siis sai tõus läbi, aga kõike peale seda avastasin, et ma olen eksinud. Polnud enam kindel, kuhu poole jooksma peaks ja 10 km asemel jooksin peaaegu 11,5 km.

Jooks:
11,5 km ajaga 01:03,53. 10,8 km/h

Laupäev.
Laupäeva hommikul otsustasin, et hakkan hommikuti ja peale jooksmist oma pulssi mõõtma. Ehk ühesõnaga hakkan taastumist kontrollima. Peale jooksu vaatan, kui kiirelt pulss taastub ehk langeb alla 110 l/min.
Plaanis oli joosta 22 km, aga kuna kõik oli nii vale, lihtsalt nii vale. Jooksin nagu part, jalg oli väsinud, hingamine vale, libe, kõht läks tühjaks jne… Lihtsalt nii vale.  Tegin kilomeetri lühema jooksu, lihtsalt polnud enam tuju, vahepeal oli tunne, et tulen juba 10 km pealt maha, aga ma alati suudan ennetada selliseid asju. Pikki jookse ma ei jookse kunagi mingit ringi või kodu lähedal, siis nii on kerge murduda ja eksida lihtsas olukorras. Jooksen alati võimalikult kaugele, et tagasi joosta oleks umbes sama maa.

Pikk jooks:
21km ajaga 02:00,51. 10,4 km/h
Pulss peale jooksmist (alla 110 l/min): 2:49 min
Hommikune pulss:
Lamades 61 l/min
Püsti 71 l/min (vahe 10 lööki)

Pühapäev.
Plaanis oli 3 km soojendus, 2km, 500m, 1km, 500m, 2km, 500m, 1km, 500m, 2km (2 ja 1 km kuni 172 l/min) lõigud+ 3 km lõdvestusjooks.
Minu kandiline jooks jätkus  ja mõtlesin selle 3 km peal pingsalt, millest see on põhjustatud. Järeldus on üsna lihtne:

• Kehv toitumine
• Lahtijooksu puudumine
• Vähe vedeliku
• Tihe nädalalõpp, kõik trennid järjest

Tegin 3km ära, võimlesin natukene ja tegin 200 m alguses kiiremas tempos. See, mida ma tundsin, see oli midagi enneolematut. See oli võimas. Tahe joosta tuli tagasi ja 10 km lõik möödus mängeldes ja sinna otsa 3 km lõdvestust ka. Nii hea emotsiooni  sain ikka. See oli ajuvaba.

Soojendusjooks:
3,13 ajaga 00:17,53. 10,5 km/h
Lõigud:
10 km ajaga 00:47,07. 12,8 km/h
Lõdvestusjooks:
2,91 km ajaga 00:17,14. 10,2 km/h

Ilus lõpp nädalale.
Jooksin nädalaga 60,48 km ja avastasin, et mul lume ja libedaga jooksmisest juba kõrini. Talv on tore asi, aga mitte jooksmiseks.

 

Ema, ma oskan lennata

Nädala kokkuvõte

Hommik algas oma uue harjumusega, pulsi mõõtmine lamades ja püsti (64/86). Minu arvates natukene kõrge. Pulsi vahe võiks olla 10-15 lööki.

Täna plaanis:

• 3km soojendus
• mingid harjutused
• 2000+500+1000+500+2000+500+1000+500+2000
  2km ja 1km kuni 172 pulsiga, 500m rahulikult
• 3km lõdvestusjooks

Tegin oma 3 km soojenduse ära kuidagi moodi, eilse päeva kehv tunne oli veel sees. Ei tulnud samma jätkuvalt korralikult välja. Tegin harjutused ka ära (Põlvetõstejooks,  pöiaringid, jalahood ja muud sellised asjad). Hakkas natukene parem, sain jala korralikult lahti, hakkasin jooksma, esimesed 200 m tegin natukene tempokamalt, et ennast korralikult lahti joosta ja siis…. Oi jopt, kui kerge hakkas, esimene mõte oli: “Ema, ma oskan lennata!” Peale seda tundus jooksmine nii kerge, nii hea ja mis peamine – rahuldust pakkuv.

Soojendusjooks:
3,13 km ajaga 00:17,53. Keksmine pulss 137 ja keskmine kiirus 10,5km/h
Lõigud:
10,01 km ajaga 00:47,17. Keskmine pulss 167 ja keskmine kiirus 12,8km/h.
Lõdvestusjooks:
2,91 km ajaga 00:17,14. Keskmine pulss 144 ja keskmine kiirus 10,4km/h. See jooks pole enam nii oluline ka, veits on, näitab taastumist.
Taastumine 110 löögini 2:0 3min.

Varsti tuleb ka nädala kokkuvõte. 🙂

21 km kannatust

Täna on see päev, kus mitte miski polnud õige. Kõik oli nii vale. Ma ei nautinud üldse jooksmist. Samm oli nagu pardil, õlg valutas, pulss oli miljon.

Rada oli iseenesest ülimalt lahe. Alguses 6 km oli mere ääres. Päike paistis, õrn tuul paitas põski. Lihtsalt nii mõnus ilm jooksmiseks ja koht ka. Suht mägine (Eesti mõistes mägine) on see piirkond.

Tänasest hakkasin peale jooksu pulssi jälgima. Peale jooksu vaatan, kui kiirelt pulss alla 110 löögi/min kukub.
Hommikust pulssi hakkan ka jälgima. Lamades ja püsti. See näitab ära, kuidas taastumine eelmisest päevast on. Annab mingi pildi asjadest.

Jooksin 21 km ajaga 2:00:51, keksmine pulss oli 149 ja keskmine kiirus kõigest 10,4 km/h. Kui vaadata pulssi ja keskmist kiirust, siis hädine oli see jooks.
Taastumine peale jooksu oli 2:49 min.  Ei oska veel seda kommnteerida. Uurin selle kohta rohkem, siis tean rääkida.

Philip George – Wish You Were Mine

See peab olema…

See peab olema armastus…

Eelmine nädal lombi tagant koju tulin, ilmselt suurest pingelangusest, jäin haigeks. Välja eriti jooksma ei kipu, esmaspäeval käisin ujumas. Hästi rahulikult umbes 40 min. Ma ei tea,  meetrite lugemine läks kuskil sassi. Kuna uut plaani ka polnud, niisama ei viitsinud vahtida. Sain õhtuks uue plaani kätte. Minu arvates tahetakse mind ära tappa. 😀 Mahud lähevad üsna suureks.

Teisipäeva hommikul oli enesetunne juba üsna hea, kurk oli natukene valus, aga see oli nii vähe. Tekkis ikka mõte, et läheks TÜsse trenni, kui mul võimalus juba on, siis ei saa seda võimalust mööda lasta. Kuus 2 korda saan käia ainult ProRunneri ühistrennides.

Trenni sisu oli seekord selline:

• jooksuharjutused
• minutifartlek
• harjutused pöidadele
• ÜKE
• venitus

Läksin natukene varem kohale, et teha soojenduseks mõned ringid ja korvpall oli ka ju see päev. Tahtsin head parkimiskohta saada. Soojenduse ajal tundus kõik hea, aga fartleki ajal hakkas õlg valutama ja krt… Tundsin, et haigus on veel sees. Polnud päris see minek, mis olema peaks. Asi nagu kulmineerus sellega, et ÜKE ajal panin lihtsalt riba. Siis vaatasin, et nojah, mis seal ikka. Õnneks mitte keegi ei pannud seda tähele. Ei tohi vist ikkagi pool kõvalt trenni teha. Ei lõppe hästi. Õnneks suht viimased harjutused ja kohe venitus otsa.

Selline pool kõvalt trenni minnes on alati ainult 2 võimalust – läheb hullemaks või läheb paremaks. Teisi variante lihtsalt pole. Kusjuures minul läks paremaks. 🙂 Kolmapäeva hommikul polnud mitte midagi viga. Selle peale läksin kohe hommikul ujuma. Sulistasin vees üle tunni ja meetreid tuli kokku üle 1500 julgelt.

See peab olema armastus spordi vastu!

Roxette – It Must Have Been Love

Uus kava/uus algus

Täna on see päev, mis ma alustan uuesti blogimisega. Tunnen, et jõudu on ja kirjutamistahe on suur.

Kõik asjad veel ei toimi, aasta kokkuvõtted on veel tegemata ja eesmärgid samamoodi seadmata, aga tegelen sellega vaikselt. Üldine muu on paigas.

Mida siit lugeda saab? Ega suurt midagi, mõningad kokkuvõtted nädala trennidest, suur nädala kokkuvõte ja võistlushooajal ka pikemad mõtted võistluste eel, võistlustelt ja pärast jooksu. Pluss ilmselt veel mõningaid mõtteid oma elust ja tegemistest. Suuremalt jaolt kirjutan seda vaid enda jaoks, et korrata ja analüüsida asju.

Ehk leiab keegi ka motivatsiooni minu tegemisest. Eks näis.

Miks just täna? Miks mitte? Vana kava sai läbi ja täna saan uue kava kätte, mille järgi tuleb hakata jälle trenni tegema. Kava väliselt käisin täna hommikul hea sõbraga ujumas. Ilma Temata ujusin 250 m, peale Tema tulekut läks lugemine sassi. Umbes 50 min ujusin. Umbes 1300 m. Hästi rahulikult. Nii, et saime koguaeg juttu ajada, sest polnud ammu näinud.

Plaane teeb mulle Viljar Vallimäe (hellitavalt treener). Käin ka Tema trennides TÜs. Nii palju, kui ma töö tõttu saan käia. 🙂 Olen ka Spordiklubi ProRunneri liige.