21 km kannatust

Täna on see päev, kus mitte miski polnud õige. Kõik oli nii vale. Ma ei nautinud üldse jooksmist. Samm oli nagu pardil, õlg valutas, pulss oli miljon.

Rada oli iseenesest ülimalt lahe. Alguses 6 km oli mere ääres. Päike paistis, õrn tuul paitas põski. Lihtsalt nii mõnus ilm jooksmiseks ja koht ka. Suht mägine (Eesti mõistes mägine) on see piirkond.

Tänasest hakkasin peale jooksu pulssi jälgima. Peale jooksu vaatan, kui kiirelt pulss alla 110 löögi/min kukub.
Hommikust pulssi hakkan ka jälgima. Lamades ja püsti. See näitab ära, kuidas taastumine eelmisest päevast on. Annab mingi pildi asjadest.

Jooksin 21 km ajaga 2:00:51, keksmine pulss oli 149 ja keskmine kiirus kõigest 10,4 km/h. Kui vaadata pulssi ja keskmist kiirust, siis hädine oli see jooks.
Taastumine peale jooksu oli 2:49 min.  Ei oska veel seda kommnteerida. Uurin selle kohta rohkem, siis tean rääkida.


Philip GeorgeWish You Were Mine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s