Nädal 10

Selle nädala trennid on kõik ühte auku -pask! Ei hakka isegi mitte ilustama midagi.

Midagi erilist välja tooma ei hakka. Päeva kokkuvõtteid ei tule. Jama oli lihtsalt.

Samas. Kolmapäeval jooksin jumala pasa jooksu. Lõpp läks jumala käest ära. Praktiliselt kõndisin. Neljapäeval oli plaanis 3km soojendus + 6km (3+3) + 3km jahutus. Esimese 3km kappasin nagu noor hobune. 3 km läbisin 00:15,47ga (see on 5:13 min/km). Ülihea! Peale seda väike venitus, pöiaringid, põlvetõste jne.. 3km kiirusega 4:10 min/km + 3km 4:00 min/km. See oli ülim. Ma pole ammu ennast nii hästi tundnud. Pulss polnud kõrge, kiirust suutsin hoida.  Pulss oli keskmine 174 ja teine 3km 183. Minu puhul täiesti normaalne. Mul  anaeroobne lävi on 189. Taastumine ka jooksu  oli hea. 🙂 Lõdvestusjooks polnud ka kõige hullem. Kõik klappis see päev.

Ja laupäev. Ajuvaba!!! Sellest ma juba kirjutasin. Läksin lihtsalt hullama. Enesetunnet säilitama.

 

Nüüd otsustasime treeneriga, et võtan selle nädala vabaks. 🙂
Lihtsalt puhkan, vaatab, mis saab. Vast läheb paremaks.

Pulsianomaaliad

Olete Te kunagi oodanud üht trennpäeva rängalt. Ma peaaegu poleks isegi jõudnud ära oodata. Neljapäevane trenn oli ülim. 3 km soojendus + 6 km (4:10min/km  3km + 4:00min/km 3 km) + 3 km lõdvestus.

Nüüd asjast. Jooksma lähen, alguses on kõik hea ja äkki saaks nagu puuga pähe. Üldjuhul peale 4 km või nii. Pulss paneb hüppeliselt 155ni ja püsib kuskil 150-155 peal. Tempo langeb ka muidugi üsna mõnusalt. Kuskile 6min/km lähedale. Nii aeglaselt jooksin siis, kui alustasin mõned aastad tagasi jooksmisega. Tundub nagu kõndimine.

Olen uurinud ja arutanud seda targematega. Põhjuseid võib olla mitmeid või kõigi nende segu – Chanel 5. Rasked rajad, üsna hiline treening, hemoglobiin on madal, mingi B vitamiini puudu või ülekoormus.

Selle viimase välistasime treeneriga kohe. Taastumine on normaalne ja väsimust mul pole. Peale jooksu on pigem selline tunne nagu polekski jooksnud. Värske nagu suvisel hommikul kastene lehtsalat. Täna peale 22 km oli samm nii värske, et pöiatõuge tahtis asfaltit rulli kerida või jooksuketsil talda alt ära. Samm on värske, enesetunne on ka hea. 🙂
Vitamiine hakkasin 2 nädalat tagasi võtma, magneesiumi ka, rauda hakkasin võtma selle nädala alguses. Kahjuks hetkel hemoglobiini ei tea, aga Eestisse jõudes annan kohe veretestid. Saab täpsema ülevaate, mida on ja mida pole.
Ise arvan, et hemoglobiin ikka. Ühel tüdrukul, kelle blogi loen, Tal sama jama. Sarnased sümptomid jne…

Tänane trenn oli muidugi ulme. Esimsel 5 km sain juba aru, et sellest  trennist asja ei saa. Tasasel maal pulss 155 ja tempo kuskil 5:40 kandis. Läksin meelega raskemale rajale jooksma. Nautisin ümbrust ja lihtsalt jooksin. Ei vaadanud neid numbreid. Vahepeal uudistasin. Ümbrus oli kena küll. Mere ääres oli jalgrada, teisel pool majad. Hästi ilus. Panin suht segast ka korra. Lasin lihtsalt minna. Pulss ilusasti 175ni ja tempo 2:45min/km (kuskil 22,3 km/h). Ja siis rahulikuks ära.
Lõpus viimasel km pani ka hoopis teise käigu sisse. Lasin ka tempo mõnekümneks meetriks 2:45ni ja pulsi enam-vähem lakke. Lihtsalt lollitasin, et enda enesetunnet parandada. Lõbus oli küll. 😀 Ei kurda väga.

Parem jalg teeb ka muret. Sääres on valu sees. Ma tean, et seda ei tohi ignoreerida ,aga ma lihtsalt teen seda. Vahepeal oli nii hull, et lõi edasi põlve ja sealt puusa. Nüüd on tagasi tõmmanud. Eks olen tegelenud ka tõsiselt. Hommikul tööle sõites saan 15 min masseerida. Kompressiooni sääriseid kannan jne.. Selle asjanduse lõppsaadus on luu väsimusmurd. Seda küll ei taha. Aga jooksmata ka ei taha jätta. Tegelikult peaks puhkust andma,  asi pole veel nii hull.

Kõik läheb paremaks!

Nädal 9

Sõidan bussiga Tartust Tallinna ja bussis panin käima Anna Karenina. Ma tean, mina olengi imelik.

Esmaspäev.
Trennivaba päev ega midagi suurt kirjutada polegi. Tegin süüa ja puhkasin.

Teisipäev.
Teisipäevane trenn läks suht untsu jälle. 6,5 km peal hakkas kõht hullult valutama. Ajuvaba. Seisin, jooksin 500 m, seisin 500 m jne… Väga hull oli enesetunne. Koju jõudsin, siis panin kohe pesema ja kell 2000 juba magasin.

Jooks:
8,6 km ajaga 00:52,49 9,8 km/h

Kolmapäev.
Jätsin trenni ära,tegin ainult harjutusi kätele.

Neljapäev.
Jätsin selle trenni ka vahele, tegin harjutusi kätele, seljale, jalgadele ja kõhule.

Reede.
Reede oli trennivaba päev ja koju sõitmise päev. Töö juures aeg venis, jubedalt venis. Laevas ostsin natukene meelehead – Vana Tallinn koorekas. Võtsin kaks lonksu, sõin, käisin pesus ja läksin magama. Käisin paar korda niisama vaatamas, mis laeva peal toimub, aga üsna igav oli.

Laupäev.
Kell 1045 sain laevalt maha, õnneks sain autoga kohe bussijaama, käisin ühes Gruusia restos sööma. Päris hea oli, tellisin mingi asja, mille nime ei suutnud välja hääldada, aga pildi peal nägi ilus välja. Tartusse jõudes läksin kohe vanaema sünnipäevale ega 87 pole mingi 2,50.
Peale seda korra kodust läbi ja tagasi Tartusse, et minna jooksma. Plaan oli kindlalt üle uue silla joosta. Alustasin oma ringi Anne kanali äärest, sealt juba suund uue silla poole, üle selle. Väga lahe sild ja rada. Eriti pimedas joosta. Mõnus tunne oli sees. Sealt edasi Karlova vahele, üle Sõpruse silla tagasi kanali äärde. 13 km sai alles täis, 3 oli vaja veel joosta. Võtsin suuna Atlantise poole, jooksin enam-vähem Vabaduse sillani ja sealt tagasi. Paar päeva puhkust tegid head. Mõnus oli joosta, natukene kerge, kui tavaliselt.

Jooks:
15,56 km ajaga 01:24,53 11 km/h

Pühapäev.
Käisin hommikul valmis. Tegin valiku, mis mind rahuldas ja see valik oli õige, sest uut suunda on vaja. Tegelikult päris uus suund see pole. Lihtsalt vana erakonna riismete peale tehti uus. Muud midagi. Käisin veel ujumas ja jäi valimistulemusi ootama.

 

Tahtsin veel kirjutada ühest mõnusast tundest, mis üle minu nagu oja voolas. Vaatasin nädala alguses blogi statistikat ja nägin üht blogi linki, kust oli minu blogile saadud. See oli üllatus, et nagu Sina? Ma ei oleks seda oodanud. See oli nii hea ja mõnus tunne. Ma arvasin, et Ta on kadunud.
Ma mõtlen tihti inimestest, kellega ma kunagi suhtlesin või ikka veel suhtlen. Täna näiteks istusin Eedenis Maksimarketi kassade juures pinkidel ja vaatasin mööduvaid inimesi. Eriti hoolikalt vaatasin soenguid. Erinevad soengud olid, eriti köitsid need inimesed, kellele oli tukk ette lõigatud. Minu arust see pole ilus. Mul on üks sõbranna ja Tal on ka selline lõige. Panin Ta mõtetes nende inimeste kõrvale kõndima. Mu sõbrannale hullupööra sobib see soeng. See oli järeldus. 😀

Nüüd tagasi Rootsi ja tagasi alles 3,5 nädala pärast. Umbes 26.märtsi paiku, sest 28. märtsil tahaks juba võistlushooaega avada. Plaanidest nii palju, et eelmise aasta 01:30,14.