Nädal 9

Sõidan bussiga Tartust Tallinna ja bussis panin käima Anna Karenina. Ma tean, mina olengi imelik.

Esmaspäev.
Trennivaba päev ega midagi suurt kirjutada polegi. Tegin süüa ja puhkasin.

Teisipäev.
Teisipäevane trenn läks suht untsu jälle. 6,5 km peal hakkas kõht hullult valutama. Ajuvaba. Seisin, jooksin 500 m, seisin 500 m jne… Väga hull oli enesetunne. Koju jõudsin, siis panin kohe pesema ja kell 2000 juba magasin.

Jooks:
8,6 km ajaga 00:52,49 9,8 km/h

Kolmapäev.
Jätsin trenni ära,tegin ainult harjutusi kätele.

Neljapäev.
Jätsin selle trenni ka vahele, tegin harjutusi kätele, seljale, jalgadele ja kõhule.

Reede.
Reede oli trennivaba päev ja koju sõitmise päev. Töö juures aeg venis, jubedalt venis. Laevas ostsin natukene meelehead – Vana Tallinn koorekas. Võtsin kaks lonksu, sõin, käisin pesus ja läksin magama. Käisin paar korda niisama vaatamas, mis laeva peal toimub, aga üsna igav oli.

Laupäev.
Kell 1045 sain laevalt maha, õnneks sain autoga kohe bussijaama, käisin ühes Gruusia restos sööma. Päris hea oli, tellisin mingi asja, mille nime ei suutnud välja hääldada, aga pildi peal nägi ilus välja. Tartusse jõudes läksin kohe vanaema sünnipäevale ega 87 pole mingi 2,50.
Peale seda korra kodust läbi ja tagasi Tartusse, et minna jooksma. Plaan oli kindlalt üle uue silla joosta. Alustasin oma ringi Anne kanali äärest, sealt juba suund uue silla poole, üle selle. Väga lahe sild ja rada. Eriti pimedas joosta. Mõnus tunne oli sees. Sealt edasi Karlova vahele, üle Sõpruse silla tagasi kanali äärde. 13 km sai alles täis, 3 oli vaja veel joosta. Võtsin suuna Atlantise poole, jooksin enam-vähem Vabaduse sillani ja sealt tagasi. Paar päeva puhkust tegid head. Mõnus oli joosta, natukene kerge, kui tavaliselt.

Jooks:
15,56 km ajaga 01:24,53 11 km/h

Pühapäev.
Käisin hommikul valmis. Tegin valiku, mis mind rahuldas ja see valik oli õige, sest uut suunda on vaja. Tegelikult päris uus suund see pole. Lihtsalt vana erakonna riismete peale tehti uus. Muud midagi. Käisin veel ujumas ja jäi valimistulemusi ootama.

 

Tahtsin veel kirjutada ühest mõnusast tundest, mis üle minu nagu oja voolas. Vaatasin nädala alguses blogi statistikat ja nägin üht blogi linki, kust oli minu blogile saadud. See oli üllatus, et nagu Sina? Ma ei oleks seda oodanud. See oli nii hea ja mõnus tunne. Ma arvasin, et Ta on kadunud.
Ma mõtlen tihti inimestest, kellega ma kunagi suhtlesin või ikka veel suhtlen. Täna näiteks istusin Eedenis Maksimarketi kassade juures pinkidel ja vaatasin mööduvaid inimesi. Eriti hoolikalt vaatasin soenguid. Erinevad soengud olid, eriti köitsid need inimesed, kellele oli tukk ette lõigatud. Minu arust see pole ilus. Mul on üks sõbranna ja Tal on ka selline lõige. Panin Ta mõtetes nende inimeste kõrvale kõndima. Mu sõbrannale hullupööra sobib see soeng. See oli järeldus. 😀

Nüüd tagasi Rootsi ja tagasi alles 3,5 nädala pärast. Umbes 26.märtsi paiku, sest 28. märtsil tahaks juba võistlushooaega avada. Plaanidest nii palju, et eelmise aasta 01:30,14.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s