Võru-Väimela maanteejooks

6 päeva ja 3 võistlust. Natukene tihedaks läks Eestis oleku nädal, aga tulin ilusasti välja sellest.

Võru-Väimela maanteejooks on õhtul, mis seal salata, mulle ei meeldi õhtused stardid. Ma olen päeva lõpuks juba väsinud ja palju rohkem saab enne võistlust pabistada. Mul käib pabin hooti. Korra tuleb ja kohe ka läheb. Kuigi antud jooksu eel pabistasin rohkem.
Miks?
Ei ole minu distants ja äkki pole taastunud. Etteruttavalt võin öelda, et kõik oli asjata. Hea jooks oli.

Kell 17 alustasime teekonda Võru poole. Päev otsa oli sadanud, aga õhtuks oli ilm jooksmiseks super. Rutiinsed toimingud: number, soojendusjooks ja -võimlemine. Esimest korda püüdsin minna jooksma mingi strateegiaga. Sellest ei tulnud palju välja, aga laias laastus õnnestus. Ise jäin rahule, kuigi rada oli nõme. Mingi haige pikk ja lauge tõus oli sees, kuigi reklaamiti välja, et siin saate oma 6 km rekordi joosta. Reklaamis oli ka, et distants 6,2 km. Nii palju, kui mina kuulsin, siis kõigil 6 või natukene alla selle. Võta siis näpust.

Mulle tundus,et see jooks oli Võru koolidele kohustuslik. Hästi palju koolinoori oli stardis,kes kohe peale stardipauku koos liidritega minema kappasid. 300 m esimene tõus ja plats oli neist noortest tühi. 5,7 km veel joosta, hea algus poisid/tüdrukud, hea algus. Ise püüdsin umbes 3:50ga peale minna, ei tulnud sellest plaanist midagi välja. Esimene kilomeeter kohe 3:33 min/km. Viimane oli 3:38. 😀 Ma ei tea, kuidagi…. Koguaeg pidin ennast sundima, ei olnud lihtne. Samas 6 km ka. Ei saa kuidagi ennast käima. Kui mul Tartu Kevadjooksul oli alguses kerge, alates 5 km raske ja peale 7 km jälle kerge, siis nüüd oli koguaeg raske. Lõpp läks kuidagi kergeks. Ei tea, kas ei saa hoogu sisse või milles see asi on. Jooksusamm ka häirib kuidagi eriti hullusti. Väikesed lihasvalud ei lase hästi joosta.

Aeg: 00:22,32
Koht: 36
Tempo: 3:45 min/km

Peale jooksu jooksime lõdvestuseks 6 km veel otsa, sest oli vaja joosta auto järgi. Start ja finish olid erinevates kohtades. Jooksime auto juurde ära, hakkasin netist tulemusi vaatama ja äkki…. Minu tulemust pole. No krt, mis kamm on? Pidime nagu finišipaika sõitma, sest trennikaaslased olid M40 võitja ja teine koht. Tuli välja, et vahefinišis minu aeg oli, esimene lõpumatt fikseeris ka ära, aga teine matt ei fikseerinud. Kuna mind oli videost näha ja lõpetasin täpselt ühe kuti taga, siis pandi tolle kuti ajale 1 sek juurde ja asi korras.

Nüüd tagasi Rootsis ja puhkan järgmiseks võistluseks – Otepää jooksutuur.

Proloog: Võru-Väimela maanteejooks

Täiesti plaaniväline võistlus. Teisipäeval käisin Tartus ühistreeningus ja tuli jutuks see võistlus.

Viljar küsis: “Tiit Sa lähed ka?”
Mina: “Ma ei tea, polnud plaanis, arvasin, et Sa ei luba.”
Viljar: “Mine ikka, Sa saad nagunii nii vähe võistelda.”

Rääkisid ära!

Tänu sellele lükkele pääsesin mõningatest harjutustes. Läks hästi. mõndasi ei saa nii ehk naa kaasa teha, sest vasak jalg teeb ikka natukene valu. Tuli väga kerge trenn 6,5 km jooksu ainult.

Kolmapäeva hommikul võtsin suuna Kunda poole, Lontova seiklusparki. Hea sõbranna on seal praktikal ja kunagi sai lubatud, et käin sealt läbi, kui Ta tööl on. Ei kahetse oma käiku. Väga-väga lahe on seal. Soovitan kõigile. Instruktoriga olen ka rahu! Ma ei tea, mis asjad ma seal kõik võtsin, aga kui juba 2 h kuhugi sõitnud oled, siis ei saa vähema ja nõrgemate asjadega leppida. Täie panga peale välja! Kuna olen inimene, kes otsib adreanaliini, seda sealt saab. Hirmu ja adreanaliini eelkõige. Kindlasti suvel kunagi tagasi, vean oma sõbrad ka kaasa. Lõuna inimesena ei satu väga tihi põhja. Põhjas on lahe, ausalt ka! Sain kohe omanikuga mõnusalt jutu peale, Tema soovitas ka minna merd vaatama.

Kundas

Õhtul koju jõudes olin väga väsinud, eelkõige ülakeha, mis sai raja peal vatti. Tegin 1 h powernapi ja peale seda hakkas korvpall. Jooksma ei jõudnud, kava järgi oleks pidanud olema 10 km, aga enne võisltust pole see väga otstarbekas.

Tartu Kevadjooks ’15

Pea on täiesti tühi. Öösel olid palju paremad mõtted. Pea on sama tühi nagu kõht.

Ma olen alati oma vormi hinnanud aeglaste jooksude põhjal (loe: minu puhul kuni 148 l/min jooksud). Enne Tartu Kevadjooksu läksid need jooksud järjest paremaks. See peaks/võiks näidata vormi paranemist. Kuna ma pole see aasta pea üldse võistelnud, siis on väga raske oma vormi hinnata. Väga suure põntsu on jätnud kevadised tehnilised viperused. Etteruttavalt võin öelda, et lõpu poole kaob jaks, aga see lihtsalt tundub nii. Ise tunnen, et pikadest jooksudest on puudus.

Ärevus oli natukene suurem, kui laupäevasel Harku järve jooksul. Samas ei midagi hullu. Hommikul sama tundega üles nagu tavaliselt ohtra meega puder, asjad kokku ja Tartu poole ajama. Mulle meeldib olla üsna varakult kohal. Vaadata kõik asjad üle, mis kus on. Juttu ajada, aitab pingeid maandada ja mis seal salata, see aitab. Vana rahu ise stardis. Enne starti natukene meelega kütsin ennast üles, mingi tunnegi tuleks. Pärast sai seda natukene trennikaaslastega arutatud ka. Kõige paremad jooksud tulevad, kui minna peale pingevabalt. Mitte ühtegi ootust pole. Ilmselt see on ka Tartu Rocki üks edu saladusi selles finaalseerias. Täna on muideks võimalus finaalseeria Tartus lõpetada. Pöidlad pihku!

Start!

Läksin peale 0 strateegiaga. Mitte midagi polnud eelnevalt ette mõelnud, sest esiteks puudus korralik aimus oma vormist, teiseks mul pole seda kommet. Tundub, et tuleb see komme külge harjutada. Esiteks mingi strateegia peab olema, teiseks mulle meeldivad taktika mängud, kolmandaks ma jään alati kuidagi üksi jooksma ja see on nõme (peab mingisse gruppi ennast kinnitama ja vastavalt grupi tempole lõpus kiiremini võtma või väsin ära, palju variante pole). Ma olen jäänud lolli tempo piiri peale, kus mitte keegi ei jookse (3:45 min/km). Üldjuhul, kas natukene alla 4:00 min/km, liiga aeglane või 3:30 min/km, mis on hetkel liiga kiire minu jaoks. Tuleb joosta ennast 3:3x meeste sekka. 🙂

Endale tundus, natukene ehmatasin ka ära, äkki alustasin liiga kiirelt. 3:25 min/km on päris tempokas algus minu puhul. Tõmbasin kohe teisel kilomeetril tunduvalt tagasi ja püüdsin selle tempoga enam-vähem lõpuni ära tiksuda. Väga hullu kukkumist ei tulnud. Kui võtta nüüd keskmine ja kõige aeglasem kilomeeter, siis ära vajumine on olnud umbes 4 %. Aga vajumine on toimunud mitte lõpus, vaid keskel. Ma olen palju mõelnud, miks see nii oli. Kui oma mälus sobrada, siis seal ma teadlikult hoidsin hästi natukene tagasi, kartsin lõpu pärast. Tegelikult on tegemist väga kiire lõiguga, aga seal ma natukene jõin ja tegin kaks-kolm aeglasemat sammu. Ilmselt seal on tulnud nii suur vahe sisse. Kuskil viiendal kuuendal kilomeetril mõtlesin: “Miks ma siin olen? Miks ma seda teen?” Peale seda läks enesetunne paremaks ja lõpus ka samm kergemaks. Lõpus ilusasti tõusvas tempos.

Tasuks uus ilus isiklik, üle 1 min eelmist.

Aeg: 00:47,48
Koht: 56
Tempo: 3:45 min/km

Ma ei tea protsente öelda, ei oska arvu öelda, aga enamus prorunnereid tegid oma isikliku. Väga tubli!
Oli ka selliseid rekordeid, mis ei kajastunud ajas.Näiteks üks naine jooksis esimest korda 7,5 km jutti. Mul oli nagu… Vau! Minu respect! See on nii lahe, kuidas väikesed asjad teevad teevad õnnelikuks.
Võistkondade arvestuses tuli ProRunner I võistkond napi 2 sek eduga kolmandaks. Palju õnne! ProRunner II tuli viiendaks (mina olin seal tiimis). Üldse oli esi kümnes 4 meie klubi võistkonda.

Järgmiste tulemusteni!

Proloog: Tartu Kevadjooks

Uus (loe:vana) süsteem, kaovad nädala kokkuvõtted ja kuu kokkuvõtted,tuleb proloog (eellugu) ning võistlus. Ilmselt mõningad mõtted ka.

Olen  nüüd täielikult plaani juures tagasi. Tegin kuu alguses veretesti ka, paar päeva tagasi sain laboriarstiga kokku ja Ta seletas, mida need numbrid seal tähendavad. Sellest pikemalt pärast.

Neljapäeval töö juures tõmbasin reies mingi lihase ära. Just mingi peale lõunat, kui tööl oli olla veel 2 h. Ma olin nii rahul endaga. Tegin paipeegli ees. Just see lihas (minu keele tõusulihas), mida on spurtides ja tõusudel vaja. See kevad on läinud igast jamade nahka. Jube. Mis seal ikka, laeva ära ja nagu traditsiooniks saanud: Söön, magan 3 h, söön jälle, chillin laeva peal umbes kella 00ni ja tagasi magama. Ma ei tea, mul on laevas alati super uni. Loksutab nii hästi unele.

Tartu Kevadjooks koosnes see aasta (minu jaoks) kahest jooksust. Lahtijooksu otsustasin teha Harku järve jooksul. Nimel trennikaaslane (Karre) suutis mind ära rääkida, just see ongi maailma parim idee! Mind on kerge ära rääkida. Väga kerge. Paat jõudis sadamasse kell 10. Võtsin takso ja otse Harku järve äärde. Taksojuht rääkis sellest Tallinnas toimunud õnnetusest. Ajuvaba! Sellest inimesest endast tuleks üle sõita! See-selleks.
Kohale jõudes oli juba kaugelt näha ProRunneri telki.

Väga hea telk on!

Läksin Viljariga soojendusele, Tal üle tüki aja esimene võistlus, poiss oli närvis. Tegime “kerge” soojenduse. 3km (alustasime 5:00 min/km pealt ja lõpetasime 4:30 min/km peal) Ma veel viskasin nalja, et see on mu tänane võistlustempo. Lõpuks ilmusid teised ka välja ja leppisime Karrega kokku, et jookseme jooksu koos. Lähme tõusvas tempos peale. Pingevabalt. Ja täiesti pingevabalt see võistlus ka läks, ei mingit emotsiooni. Lihtsalt start. Üht asja ma ütlen. Kilomeetrid lähevad palju kiiremini, kui ei pane täiega. Täiesti ausalt. Läksime peale 4:07min/km tempoga peale ja lõpetasime 3:55 min/km tempos. Hästi kerge lahtijooks.

Aeg: 00:26,57
Koht: 97

Igati rahul oma lahtijooksuga. Ainult jalg tegi murelikuks. Kiirendada ei saanud ja kurve ei saanud teravalt võtta. Ebatasasel pinnasel läks ka asi natukene valulikuks. Muidu rahul. Lahtijooks näitas, et pühapäevast karta ei tohi. Olen enam-vähem vormis.

ProRunnerid Harkus

Ma olen muidugi eriline frukt. Kui trennikaaslane poleks enne äraminekut maininud, et võiks ka aegu vaadata, siis ma oleks lihtsalt niisama sealt ära jalutanud.

Tagasi

Tagasi plaani juures.

Üle nädala jooksupausi, täna sai uue plaani järgi esimesed väga-väga rasked 6 km tehtud.

Ega alguses ei saa kohe ilma viperusteta minema ju. Pulsikell otsis ennast üle 8 min, ma oleks kaardiga ka ennast kiiremini üles leidnud ja pliiatsiga kaardil jutti vedanud. Lihtsalt ajas marru.
Alguses oli kõik hea, jalg…. Jalg oli tuim. Tuim on parem, kui valu! Pulss oli ulmeliselt hea, aga seda tunnet ei jätkunud kauaks. Kas ma pole veel harjunud, või olengi pask, koormustega. Kuskil 4 km ei tahtnud pulss kuidagi alla 150 kukkuda. Vähe imelik jälle.Vähemalt ei juhtunud seda peale esimest kilomeetrit nagu varem oli. Homme uus trenn, eks näha ole.

Jooks:
6 km ajaga 00:33,36 10,7 km/h
+ 7 min harjutusi

Testrun

Eile käisin testijooksul.

Kokkuvõte: Tartu jooksumaraton jääb see aasta ära ja enne uut nädalat ei jookse üldse. Ma hakkan ilmselt tugitoolisportlaseks. Palju lihtsam ja muretum elu, aga samas ka kõige igavam elu ilmselt. Üks probleem ajab teist taga, eile tõmbasin mingi lihase reies ära ja säär pole ka jätkuvalt kõige parem.  Huvitav on see, et kõndides pole midagi häda, aga joostes lööb valu sisse. Täiesti ajuvaba!! Mitte ükski aasta ei saa mingite suuremate jamadeta.

Joostes sain natukene kohalikule kommuuinile ka abiks oldud. Nimelt eile oli ju Volbriöö. Elamisest umbes 1 km eemal oli rootslaste külasimman koos suure lõkkega. Ausalt, SUURE lõkkega. Lõkkest lendas sädemeid elupuu poole ja mingi hetk läks elupuu nagu säraküünal põlema. Aitasin kohalikel natukene veevoolikut vedada, peale seda jooksin rahulikult edasi.

Tartu jooksumaratonil osaleda ei saa (mul on sellest väga-väga kahju), järgmine jooks oleks plaanis Tartu Kevadjooks. Tahaks ikka tiimil abiks olla. Loodan, et selleks ajaks olen juba heas vormis ja kõik jamad on seljataga.