Narva Energiajooks

Iga võistlus võiks olla nagu muinasjutt. Algab hästi, mingi hetk läheb kehvaks ja lõpped hästi. Või vähemalt mõni kvaliteetne Ladina-Ameerika seebikas, ainsa vahega, et keegi ei lähe vangi, ei sure ära, ei lähe hulluks ega ei satu haiglasse. Aga lõppeb ikkagi hästi. Narva Energiajooks polnud ei muinasjutt ega seebikas.

Ärkasin hommikul kell 5 õrna kõhuvaluga, tegelikult pidin kell 6 ärkama. FBst (tänapäeval polegi mõtet mujalt vaadata) ilma vaadates ei tundunud tänane võistlus kuidagi lihtne tulevat. Sõin ära, panin asjad kokku ja alustasin teekonda Tartusse, et trennikaaslane Robert peale võtta. Jõudsin Tartusse ära, Robert oli sõnumi saatnud, et jääb 10 min hiljaks. Selge, jõuan bussiga minejaid tervitada.

Narva jõudes oli ränk väsimus ja juba oli palav, tuul oli ka. Kõht jätkuvalt valutas. Käisin WCs, käisin veel korra, veel korra. Ei midagi, kõhuvalu ei taandunud. Korra käis mõte peast läbi, et mis seal ikka, ei lähe proovima, olen ikkagi jänes. Enne starti oli enesetunne üsna hea. Sai küll valuvaigisti sisse võetud, aga ma ei tea. Ülihea oli olla. Start! Tunne oli hea,ilm oli palav. Läksin tempos natukene alla 4:00min/km jooksma. Tegin seda kuni 10 km (eelnev kokkulepe Viljariga: 10 km jooksen ära ja siis vaatab, kas lõpuni või mitte). Peale 10 km oli asi selge, siit ei tule täna midagi. Palav oli, kõht valutas, pea valutas ja jalad polnud kuigi värsked. Võtsin geeli ka kuskil, see tegi asja paremaks, aga ei. Lõpetasin pingutamise ja lasi jala täiesti sirgeks, tempo kuskil 4:15-4:20min/km ning pühendasin oma vaba aja kaaslaste ergutamiseks. Nad jooksid ju mulle kõik vastu. Mitmeid kordi mõtlesin sellele, et kohe jooksen Narva jõkke. Korraks oli palav, siis jälle nii külm, palav, külm jne. Korduvalt käis peast läbi ka mõte, et kakestan, siis hakkasin mõtlema, et vahet pole ma peaks nagunii tagasi kõndima. Pingutan ikka lõpuni. Kuskil 14 km peal läks jälle asi kuidagi väga lihtsaks, aga mis läinud, see läinud. Tegin oma taga jooksvale naisele tempot. Küsisin ilusasti, kas tempo sobib ja vedasin Teda üsna pikalt. Suht chillisin rajal.

Aeg: 01:28,27
Koht: 92 (47)
Tempo: 4:10min/km

Rekordi jooksmiseks peaks tempo olemas täpselt 4:00min/km või alla selle.

Peale võistluse lõppu ma lihtsalt värisesin päikese käes. Täiesti pask oli olla. Tõmbasin veel dressika ka peale. Jube oli olla. Samas nii hea kuidagi.. Ma ei tea, ma olen ülimalt rahul selle jooksuga. Ei kahetse midagi. Kõigil oli raske, kui vaadata härra Ibrahimi või Fosti oma või ükskõik kelle esiotsa jooskatest, siis see pole see aeg, mis oleks võitjale või neile omane. Kõigil oli raske, kõigil oli palav. Kõik olid võitjad, kes tulid lõpuni!

Laevas olles käisin saunas ja mullivannis, aga ikkagi oli kuidagi halb olla. Ma jäin haigeks! Keha on lihtsalt nii ära kurnatud, siiani on väga halb olla ja tuim. Vahepeal tekkis mõte, et sõidan täna Eestisse tagasi, aga… Las jääda. 🙂
Eks kuskilt peabki midagi järgi andma – 8 päeva Eestis, sellest 4 päeva võistusi.

3 nädala pärast näeme!

2 thoughts on “Narva Energiajooks

  1. Väga kaasahaaravalt kirjutatud. Sellise palavusega olid tõesti kõik võitjad, kes raja läbisid. 🙂 Loodan, et nüüdseks on enesetunne paranenud!

  2. Pingback-viide: Proloog: Tartu Linnamaraton | Tiidu blogi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s