Skechersi poolmaraton

Teisipäeval sai vaadatud kõiki teada olevaid ennustusportlaale, mis ennustavad ilma. Soodsat ilma ennustasid. + 20 ja 0 tuul. Mulle sobib. Üle +20 ma väga joosta ei taha, ma olen nagu vana hea vene tehnika – kuumenen ruttu sooja ilmaga üle.

Neljapäeva hommikul kell 9 oli juba +18. Äge!
Tegin kõik oma tavalised protseduurid ära. Plaanisin kella 10 paiku Tartusse liikuma hakata, aga vana hea õde. Ta ei tunne numbreid ja ei oska bussiaegu vaadata. Ta pidi varem seal olema, sest oli vabatahtlik. Püha oli ju, seda bussi tegelikult ei sõitnud. Asusin juba 9:45 teele. Tunne ja kõik oli hea.

Mul on alati enne võistlusi selline tunne nagu magada tahaks, jõhker väss on peal, aga samas siis on alati kõige paremini läinud. Ma ei tea, kas keha püüab blokkida midagi või milles on asi. Hästi rahulik olin. Kerge närv oli, sest temp oli +24 kella 11ks. Korra juba mõtlesin, et lasen ennast ümber regada. Mõtteks see jäigi.

START!
Sattusin kohe heasse gruppi, jalg oli hea, enesetunne oli super, kõik sujus nii nagu pidi. Grupp jooksis 3:45 min/km, see oleks tähendanud, et ma jooksen 10 km kuskil 38-39 minutiga. See oleks ilusasti plaani mahtunud. Kaks esimest joogipunkti oli kõik hea, väikene rütmimuutus tuli joogipunktides, aga ei midagi hullu. 9 km kuumenesin korralikult üle. Hetkega oli külm higi üle keha ja mingi lihas tõmbas kõhus krampi + hakkas hullult keerama. 90 kraadi ja võssa, lasin hommikust putru ja vett suu kaudu välja. Tagasi rajale, tiksusin 4:34 min/km edasi. Mõtlesin, et äkki geel aitab tiba, tõmbab oleku paremaks, sest tõesti raske oli joosta. Mkmmm, panin uuesti riba, siis ei hakkand võssa minema, sest kedagi polnud läheduses. Mingis joogipunktis rääkisin umbes 20 sek inimestega juttu ja viskasin nalja. Tiksusin seal rajal umbes 5 km, kuskil 14 km peal sain Honey Poweri geeli, krt, kus too tõmbas käima. Sain ilusasti ree peale tagasi ja lõpuni lasin jälle vana hea 4:00 – 4:07 min/km. Nagu polekski midagi juhtunud vahepeal. Hästi mõnus oli joosta, natukene hoidsin tagasi,ei tahtnud, et midagi hullu jälle juhtuks. Mõnus lennukas samm oli küll.

Finišis näitas aeg 1:27,21.

Mulle lihtsalt ei sobi palav ilm, midagi pole teha. Maximi geel mulle ei sobi. Pask, vabandust, aga nii on. Oleks pidanud Triinut kuulama.

Peale jooksu istusin natukene ja siis otsustasime pundiga lõdvestusjooksu minna tegema. Tavaliselt jookseme inimestele vastu ja ergutame neid. Mingi hetk vaatasin, opsti, Helemai tuleb, võtsin Ta endale sappa. Vast oli mingit abi, kuigi ma nägin Teda alles 500 m enne lõppu. Kutid pärast naersid, et ma tegin lõdvestuslõike. Kõik, mis jäi raja peal saavutamata, saavutasin lõdvestusjooksul.

Kui nüüd vaadata kilomeetriaegu eraldi, siis mida näeme?

1.  seda, et mu pulss on 0. Ma ei kanna juba ammu pulsivööd joostes. Segab rohkem,kui asi väärt on.
2.  1-9 km oli kõik hea. Nagu näha, siis mingi langemine on 8-9 km olnud, aga see polnud nii drastiline, 9 km kuskil lõpus oli joogipunkt, kus ma natukene takerdusin ja ei saanud topsi kätte, jahutamiseks nagu, sest ma ei joonud tolles punktis. Trennikaaslase (Kaido) sõbrad jootsid Kaidot ratta pealt ja Ta pakkus mulle ka. See oli nii lihtne ja hea. Suured tänud Sulle!
3. 10 km jooksin muljet avaldava ajaga – 00:39:06
4. järgnevad 5 km sõna otseses mõttes chillisin rajal. “Nautisin” ilma ja kõiki muid hüvesi. See viimane km on sellepärast 5:02min/km, sest ma reaalselt jäin seisma joogipunkti, ajasin 20-25 sek juttu. Viskasin paar nalja ja läksin edasi. Peale (jaaa, peale, lugesite õigesti) võtsin Honet Poweri geeli ja johhaidii, mis siis juhtuma hakkas.
5. peale head geeli,mis polnud Maxim, tõmbas organismi nii mõnusalt käima, seda on näha ka järgnevatest kilomeetri aegadest. Lõpuni tulin ilusasti keskmiselt 4:05 min/km

Raalisin ja mõtlesin, aga välja mõtlesin – mina olen rahul!
Vormi on, aga ei suuda seda realiseerida.

Peale võistlust istusin kaua-kaua telgi juures ja ajasime niisama juttu. Maratonist ja asjadest, tuli Viljariga jutuks, et nüüd võiks küll koormust tõsta jälle. Enne maratoni vist pole mõistlik, aga Tema teab ja Teda ma usaldan!

Miski pole kadunud, tuleb ilusasti edasi minna ja õigeid asju tarbida.
Praegu on mott laes ja kõik sujub.  : )

Parmu päevitus aka Raadi päevitus aka jooksja päevitus

Proloog: Skechers poolmaraton

Nädalavahetusel käisin Pärnus. Speedesti korraldusmeeskonnas olin. Eesti meistrikad autode ja mootorrataste kiirenduses. Pärnus on alati ülim võistlus, sinna tahab igaüks minna, kes on motospordis sees. Aga pagan küll, iga aasta ma näen pealt järjest debiilsemaid asju. Eelmine aasta pani superfinaalis üks võistleja 200 km/h umbes 6 korda üle katuse, see aasta nägin veel jaburamat asja. Mul tekib küsimus alati, milleks? Mul niigi eelmise aasta õnnetus flashbackib ennast mitte vajalikel hetkedel.
Asjad laupäeva õhtul kokku ja läksime Valgeranda telkima, pidime sinna ööseks jääma. Grill üles, sõin ära, kell oli 2330, ma tahan koju! Ma tahan koju! Ma olin nii väsinud ja kõigest oli siiber. Võtsin auto ja tsau-pakaaa, sõbrad! Kell 0215 olin kodus omas voodis. See oli mõnus tunne.
Muidugi Viljandist võtsin kohvi. Vana hea, ma tegelikult kohvi üldse ei joo ja unustasin suhkrut ka panna. Tõmbas kuuli pähe küll. Koju jõudsin siis oli, kuhu nüüd? Berliin, Varssav, Viin, Narva? Jumala valmis olin igale poole sõitma.

Pühapäeval tegin 3km soojenust + 2x4x500m + 3km lõdvestus.

Esmaspäeval tegin 10 km. Käisin õhtul kella 21 paiku jooksmas, päris mõnus oli jahe ja kõik jutud. Õhtune Tartu on muidugi ülim ka.
Teisipäev oli maailma kõige lihtsam ühistrenn. Sain kõike seda kaasa teha, mida ise soovisin. Aga tahtmine on ikka suurem ja nii sai pea kõik asjad kaasa tehtud. Alustades soojenduses, Triinu käskis, muidu poleks viitsinud. Helemai oli esimest korda trennis. Nii äge! Ma olen väga rahul. Jooksuharjutustest tegin seda kaasa, mida viitsisin ja mis polnud tüütu. Päris hea on nii teha, pärast lonkisin 3 km jooksu otsa + ÜKE. ÜKEs ka viilisin. Väga lihtne trenn oli.

Kolmapäeval pidi olema võistluseelne soojendus. Ajuvaba. läksin kella 12 paiku jooksma. Pulss oli enam-vähem. Palav oli. Tegin kiirendused ära, 4×150. 3 km lõdvestus otsa, pulss oli sujuvalt 155. Jube oli joosta. Jooksin järve äärde, tegin endale külmakompresiooni järves ja tatsasin koju venitama ennast.

Õhtul käisin Helemaiga pastapartyt tegemas….

Mina olin võislusteks valmis

Ümber Põlva järve jooks

Mitte miski polnud hommikul õige. Soojendusjooksu pulss püsis 155 löögi peal. Enesetunne oli iseenesest hea. See hirmutas ka kohe ära, kui avastasin, et stardist tuleb kohe paarsada meetrit lauget tõusu. Ilm oli ka palav muidugi, +23,ma ei salli üldse palavust. Nii tüütu on.

Nimekirja vaadates nägin ainult üht klubilist, kuigi oli üks veel. Uus naine, kuna mul oli särk seljas, siis tuli ise minuga rääkima. Hästi lahe. Üht tuttavat nägin veel, vana hea nimekaim Tiit, Ta muidugi tunduvalt vanem meesterahvas.

12:15 pidi start olema, kuskil 12:05 kupatati juba starti ja siis teatati, et ups, vara saite. No hästi.
Start!
Valisin teadlikult tuttavate nägude juurde. Kusjuures samm oli ikka hea. Mäest üles joostes mul jaksu on. Püsisin ilusasti omal kohal, nägin koguaeg liidreid ja ei lasknud neid väga kaugele. Koguaeg jälgisin, väga vajutada ka ei julgenud, sest ma ei tea, mis rada on ja 4 km on ilmselgelt natukene lühikene minu jaoks. Esimene kilomeeter läks 3:21min/km. Kõik oli hästi, kuni lõpuni oli hästi. Finišhis tahtsin riba panna ja kõik virvendas, siis enam nii hästi polnud, aga umbes minutiga läks kõik mööda ja mõtlesin, et oleks võinud isegi natukene juurde panna, just nagu jooksu keskel oleks pidanud eesolevasse gruppi hoidma, äkki oleks lõpus üllatanud, aga see kõik on spekulatsioon.

Käisin ujumas ja ei viitsinud ära ka minna sealt, vaatasin autasustamist. Enda suureks üllatuseks sain M21 vanuseklassis poodiumile. Jeii! Väga äge.

Koht: 6.koht üld (M21 3.koht)
Aeg: 00:14:17
Distants: 4 km
Tempo: 16,7 km/h

Proloog: Ümber Põlva järve jooks

Ma ei ole võistlend peale Narva Energiajooksu, kihk oli suur, aga võimalused puudusid. Tegin ainult trenni ja trenni ja trenni, lõpuks hakkas natukene ära ka tüütama juba. Kuu kilometraaž läks ka natukene ulmeliseks juulis, võistlusperiood on alati lihtsam, siis peab vähem jooksma ja trenni tegema. 😀 Hahaa.

Laager oli ka juulikuus. Alguses oli plaan sellest kirjutada, aga õhtuti ei jõudnud ja kui emotsioon kaob, siis ei viitsi enam. Tundub nagu kohustus olevat, aga… Laager oli ÜLIM! See on julm, suvine laager tavaliselt kõige hullem ja mahukam üldse. Pea 70 km kolme päevaga, igal võimalusel, mis antakse või leiad, lihtsalt lähed jooksma.

Trennidest nii palju, et eelmise aastaga võrreldes on praegu kõik parem, lihtsam ja kiirem. Päris äge on oma arengut vaadata.

Täpselt nii hea ongi oma vana jooksutossuga joosta

Traditsiooniliselt suutsin jälle augusti alguses haigeks jääda. Eelmine aasta kukkus auto jala peale, seekord sain külmetada. Viimane nädal jäi päris mitu trenni vahele ja neljapäeval tegi vererõhk ka nahka. Hommikul ärgates käis pea rõvedalt ringi, silme eest pidevalt must ning ninast jooksis tiba verd. Mul pole sellest ajast saati ninast verd jooksnud, kui väikevend keset und mulle pliiatsiga ninna torkas. See oli umbes aastal 2000 või midagi sellist.

Reede õhtul alustasin oma teekonda Stockholmist Tartusse, traditsiooniliselt laupäeval kell 10 sain Tallinnas paadilt maha ja alustasin teekonda Tartusse. Mul oli reisikaaslane ka seekord, läks kuidagi ladusamalt see reis. Kajutikaaslane tahtis ka Tartusse. Väga lahe jutukaaslane oli. Tänud Sulle! Tartusse jõudes väisasin korraks EMi. Nurisege ja pahandage, et miks peab sellist asja linnas sees tegema ja mida kõike muud veel, aga see toob rahva linna! See on nii lahe. See emotsioon ja kõik. Käisin Lõunakeskuses paki järel ka ning tšekkasin Coffe-In’i tublisi töötajaid. Trennikaaslane töötab seal ja Ta lubas mind õpetada kohvi jooma. Ma ei tea, see ei tule Sul veel hästi välja, aga Sa vähemalt püüad. Mingi hetk, ma polnud veel koju jõudnud, andis hea sõber teada, et nüüd on minek! Peipsi äärde. Seekord vaataks alla poole, mitte põhja. No davai, ma hakkan lõunakast 10 min pärast tulema. Jõudsin koju, käisin ruttu ujumas, ütlesin kodustele tere ja et ma lähen nüüd välja.

Trip kulges kõige pikemat teed pidi Räpinasse, seal käisin ujumas ja lögaburgerit söömas. Vana hea lögaburger. Sealt läksime edasi Värskasse, seal käisime ka ujumas ja külastasime ainult väikesi külapoode. Ühest poest leidsime jäätise nimega “Saldejums”. Päris hea oli.

                “Saldejums”

                        Lemmik pood mul

Peale jätsi söömist tekkis ülim mõte, et nüüd lähme Piusa koobastesse ka. Sisse sinna küll ei saanud tollel hetkel, aga me käisime ikkagi. Uudishimu on ikka suurem, kui kõik muud riskid kokku. Ja see on ülim, kaugel küll ei käinud, sest sinna on võimalik väga kergelt ära eksida. Natukene käisime ringi. See on ikka ülim. All oli nii külm ja pime. Läksin paljajalu alla, esimese 10 meetriga jalad külmetasid. Päris ulme. Tagasi sõitsime läbi Põlva ja Põlvas korraldavad inimesed Ümber Põlva järve jooksu. Selge, mina tulen homme lõunaks siia tagasi ja jooksen sellel võistlusel.