Kooliajast mäletan seda, et alati oli nädala sees väga hea ilm ja kui nädalavahetus tuleb, siis on vihmane ja jahe. Nüüd, kui jooksmisega natukene rohkem tegelen ja aeg kuhugi jooksma minna, siis on kõik vastupidi. Alati peab jooksmise päeval väga palav olema. Nii ka seekord Pühajärve jooksul. Neljapäeval ja reedel oli jahe (kuni 22 kraadi), laupäeval 28 kraadi ja pühapäeval jälle jahedam. Teadjamehed teavad rääkida, et Pühajärvel alati nii “soe”.
Esimest korda elus osalesin ümber Pühaka jooksul, aga olen seda ringi jooksnud niisama, laagris, Pühajärve maratonil (päripäeva) ja Otepää Jooksutuuril. Nii, et midagi polnud uut, miski ei üllatanud.
Elva oli värskel meeles, juba enne starti mõtlesin (kui aus olla, siis hommikul kodus juba hakkasin mõtlema), et täna kuidagi ei viitsi end tapma hakata. Ei jõua neid vingus nägusi vahtida, kui jälle räägin, et kui palav oli ja kui raske ja paha tegelikult oli. Otsustasin tugeva trenni teha. Ja kui aus olla, siis täpselt seda oligi vaja.
Viimasel ajal olen olnud üsna laisk jookmises olnud. Olen rohkem rõhku pööranud taastavatele protseduuridele ja puhkamisele. Kui ikka väsinud, siis väsinud ja ega see jalka EM puhkamist kergemaks ka ei tee.
Hah, vaatasin just selle nädala trenne. Masendav. Esmaspäeval puhkasin, teisipäeval tegin 6 km, lasin ühistrennis 6×100 m (soojendused ja lõdvestused ka), kolmapäeval jooksin 12 km. Teisipäeval 6x100m lasin 15-16 sek ots.Kolmapäeval 12 km oli korralik piin. Keha ei tahtnud enam koormusele reageerida ja jalad ei tahtnud üldse liikuda. 9 km peal läks asi alles lihtsaks. Nii, et koju jõudes oli emotsioon ikkagi hea. Keskmine pulss 142 ja tempo 5:32.
Asja juurde ka nüüd.
Hommikul termomeetrit vaadates tundsin, et täna pole see päev. Läksin rahuliku südamega Otepääle. Esimene ümber Pühajärve jooksmine. Ei taha ennast ogaraks ka kohe joosta. Plaan oli hea emotsiooniga jooks teha. Saades teada, et rada on tänu vanurite (Retrofesti) üritusele muudetud, loomulikult raskemaks, see kinnitas, tuleb hea emotsiooniga jooks. Tegin Triinuga kerge soojendusjooksu. Kastsin end Pühajärves ja oligi aeg starti minna. Jalutasin külma südamega võistlejate rivi lõpust koridori.
Start!
Naljakas oli natukene nii tagant startida. Joone ületamiseks läks 16 sek. Oligi hea rahulik alustada. Jooksin väga pikalt kuskil muru peal. Esimene kilomeeter oli 4:50min/km. Teisel sain juba natukene vabalt joosta ja 3:52 min/km. Hea tunne oli. Polnud palav, polnud raske. Kõik oli kontrolli all. Nüüd pea lõpuni hoidsin pulssi 183-184 peal, see andis tempoks 4:10 -4:15. Täpselt paras, ükski tõus polnud liiga hull. Ainult inimsööja parmud tahtsid elusalt ära viia mind. Ma kerge inimene ka. Ilmselt oleks see õnnestunud, kui poleks käega vehkinud nagu lehm sabaga.
Uus rajaosa tähendas muidugi eriti rõvedat tõusu. Pole vigu, ma värske mees. Küll jõuan võtta. Viimased 800 m lasin tempo natukene üles. Liigagi palju vist. Sain viimase 800 m keskmiseks tempoks 3:23min/km, max pulsiks 202!!. Ma nägin oma nimekaimu ees, tahtsin järgi jõuda. Sellest ka see kiire lõpp.
Finišis olin ilmselt natukene näost ära, aga see oli normaale ka peale sellist kiirendust. Garmin mõõtis kõige kiiremaks hetkeks 2:45min/km. 😀
Kõigest sellest piisas, et joosta end esi saja sisse.
Koht: 71 (32 omade seas)
Aeg: 00:45:52
Tempo: 4:15 min/km (14,1 km/h)
Jäin täitsa rahule. Palav oli, aga täitsa mõnus jooks. 🙂
Tiidu blogi 