2 täiesti erinevat poolmaratoni, samas nii sarnased (Narva ja Rakvere)

Rakveres joostud ja aeg kokkuvõtteid teha. Kuna Narva postitust ei tule ja ei tule, lihtsalt ei tule, siis teen 2in1. Laias laastus on Narva ja Rakvere jooksu tulemus sama – ebaõnn on tabanud mind. Kokkuvõtvalt võin öelda ilusas eesti keeles, et ise olen pissu. Lihtsalt ei jõua.
Kaks täiesti erinevat võistlust. Igas mõttes.

Proloog:

Narva: Hea, kui neiu vanemad elavad idas. Sai juba päev varem mindud itta ära, et hommikul väga palju sõitma ei peaks. Korralikult sain puhata. Eelmisel nädalavahetusel olin Raplas jooksnud 10 km rekordi (36:48). Suurepärane jooks, minu jaoks täiesti tühjast tulnud purakas. Sellest oli vaja puhata. Neljapäevases ProRunneri ühistrennis tundsin, et ei.. Väss on veel sees, ilmselt Narvas ei tule midagi. Mütsiga ka lööma ei läinud.

Rakvere: Rakvere Ööjooksuks sai juba reede hommikul mindud itta neiu vanemate juurde. Trenni oli kõvasti tehtud. Rohkem, kui enne Narvat. Tunne oli enam-vähem, kuigi kartsin 2130 starti. Ma juba tean Saaremaalt ja eelmiste aastate Rakverest, et õhtul jooksmine ei sobi mulle kuidagi, aga siiski oli tunne hea. Trennis olid kiirused samad, mis kevadel enne lodiluu murdu käes. Kõik oli üsna hea.

Võistluspäev.

Narva: Ilmateadet vaadates oli selge, et sajab vihma ja on jahe. Mulle see sobib. Vihm ei sega mind, päris suhkrust poiss pole. Mõlemal võistlusel sõitis võistluspaika neiu isa. See oli super! Sain ise jala sirgu lasta ja omi mõtteid mõelda. Mida rohkem Narva poole, seda rohkem hakkas sadama. Ikka ei muretsenud. Peaasi, et tuult väga pole. Sademed on ebaoluline. Võistluskeskus oli küll vägeva koha peal. Ilmselt lükati peale võistlust vana hea kartulisort Jõgeva kollane võistluskeskusesse maha või hakati pidama Narva lahtiseid naiste mudamaadluses. “Nataša Muda ’16” või midagi sellist. Paljud vingusid, et mudane jne.. Aga kuulge, võta oma number ära ja mine jaluta parema koha peale. Ei pea seal põlvini mudas sumpama ega Sa mingi põssa pole. Ilmselt on seal ilusa ilmaga väga ilus. Mõnus turistikas. Kuigi selle koha suurimaks veaks on stardikoridor. Kitsas natukene. Eliitgrupis on hea olla. WC järjekordadega oli ka hea pull. Inimses passisid seal mudas. Ma küll käisin lastejooksude stardi juures olevas WCs. Väga mõnus oli, 0 järjekord, 0 muda.
Sellise vihmaga on ainult üks viga, soojendust ei viitsi väga teha. Kuigi peaks, tõsiselt peaks.

Rakvere: Ilm jälle soosis nagu ka Narvas. Ilma vihmata +14-15 kraadi. Õhtuste jooksude üks suurimaid vigu on see, et ei oska ennast kuidagi päeva peale ära jaotada. Mida süüa, mida teha. Hästi nõme on. Kuna ma pole tegelikult eriti vaimustuses ka Rakvere Ööjooksust, siis selline näriv tunne oli sees.

Start!

Narva: Narva oli nii ammu ju. Ma ei mäleta midagi enam. Püüan meenutada. 😀 Esimesed 5 km ma püüdsin, tõsiselt püüdsin olla tempos ja grupis, aga pidavalt libises see hea grupp eest ära ja peale 5km (läbisin 19:11, ilusasti rekordigraafikus) ma loobusin ka.  Lihtsalt täna ei tule. Kuskil teisel kilomeetril hakkas pea ka lõhkuma jubedalt. Enesetunne polnud just parim. Püüdsin jooksu nii palju nautida, kui sain. Maru julm kangutamine oli ja jalg täiesti väsinud. Juba esimese 5 peal, mis nipiga ma lõpuni jõuan? Chillisin täiel rinnal. Lasin tempo järgnevaks 6ks kilomeetriks keskmiselt 4:15 peale (4:08-4:23min/km). Neil kilomeetritel jooksid minust mööda kaks kutti, kes teadsid mind nimepidi. Ma väga vabandan, aga ma tõesti ei teadnud, kes need olid. Üks veel küsis, et kas juhtus midagi. Mina: “Ei, ei, mul kõik hästi, lihtsalt pole minu päev.” Tuttavad näod olid küll, aga ei tea. Ei leia protokollist ka üles. Väga vabandan.
Mingi hetk sulandusin punti, mis tahtis joosta umbes 4:00 tempos. No davai, muidugi. Lasin 5 km enam-vähem 4:01-4:10 tempos. Hullult ergutati üht naist sealt grupist. Isiklikud tempomeistrid ja ergutajad või midagi sellist. Mulle too hetk tempo sobis ja kõik oli hea. 17ndal km ütlesin, et olgu, ootan mõne trennikaaslase järgi ja aitan mõnel oma trennikaaslasel tempot ja motti hoida. Minu kõige aeglasem kilomeeter – 4:36. Põhimõtteliselt ma jäin peaaegu seisma, et ära oodata rohesärki, sest nägin kedagi tagant tulemas. Ise püüdsin meeles pidada reeglit, ära jää mitte kunagi seisma, sest raske on ennast liikuma saada. Selle vea tegi Kangert sel etapil Giro’l, kui Taarakas võitis. Kangert jäi Nibalit ootates peaaegu seisma, pärast kurtis, et raske oli liikuma saada. Seal muidugi teised mehed, teised vormid ja teised jutud, aga põhimõte jääb samaks.
Varsti oli selge, et selleks rohesärgiks oli Kalle. No mis seal ikka, lähme! Üks kilomeeter veel 4:20 ja siis hakkas tulema. 4:10 , 3:58 ja viimane kilomeeter 3:48. 😀  Enesetunne oli väga hea, kõik liikus nii nagu liikuma pidi. Viimasel 100 m suutsime veel korraliku spurdi välja meelitada. Viimased 7 km jooksin muidugi tugevas puusapainutaja ja pirnlihase valus. Seda enam ma olen tulemusega rahul. 🙂

Rakvere: Soojendus ja lahtijooksid andsin väga hea enesetunde. Siit võib veel midagi sündida. Ah. See oli ennatlik tunne. Esimesest kilomeetrist kuni 10. kilomeetrini oli tugev (loe: väga tugev) kramp kõhus. Alustasin muidugi suhteliselt tugevalt ka, pidasin selles tempos esimesed 7 km vastu. Kuni sinnamaani olin ilusasti graafikus, aga kramp kõhus läks järjest hullemaks. See vesi, mida nimetatakse Ööjooksul veeks (mina arvan, et see oli a) kohalik solgivesi b) päeval kogutud vihmavesi. See maitses väga vastikult. Krampi leevendas vaid Etixxi cola geel. Ma ei saa aru, mis vesi see seal oli. Ei ole ikka nii, et suvalises plännis toon vee kohale ja valan välja. No pagan küll!
12ndal läks elu juba roosilisemaks. Igati paremaks, tempo oli hea ja enesetunne oli ka hea. Enam ma seda vett ei tahtnud. Jooksin ilma selleta. Ei julgenud kuidagi võtta.
6 km enne lõppu hakkasin jälle natukene hoogu lisama, sest ma ei viitsinud enam kauem seal rajal olla. Kuskilt ilmus välja naiste 4. Tulin Temaga lõpuni ära, kuigi jah.. Viimased 3 km oli pisar silmas küll. Mitte sellepärast, et oleks saanud Ööjooksult hämmastavalt hea jooksuelamuse osaliseks, vaid seesama kramp kõhus hakkas tagasi tulema. Ei kannatanud tempot alla 4:00, aga püüdsin vastu pidada, sest nii vähe oli veel jäänud. Tulin ilusasti ära. Üldiselt jään oma jooksuga väga rahul. Kogu see melu andis natukene powerit juurde.

Kokkuvõte.

received_1062559083780221

Narva: 113.koht ja aeg 1:26,35. Ei olnud see, mida salamisi lootsin, aga jään jooksuga igati rahule. Isegi see unetu öö (ma ei saanud istuda, lamada, kükitada) oli omamoodi huvitav ja mõnus. Korraldus on Narvas super, raja uuendus on igati kiiduväärt. Inimesed energiapunktides olid 5+. Nii positiivne jooks. Kõik oli omal kohal.

IMG_20160813_152136

Rakvere: Koht 56 ja aeg 1:24,51. Melu on lahe, kõik jutud on olemas, et viia läbi Eesti kõige vägevama showga jooks. Fiiling on kõva, kõik õige. Aga, aga, aga… Ma ei jookse Rakvere Ööjooksul enam mitte kunagi! (Never say never…. nagu Justin Bieber kunagi laulis) See jooksusündmus ei peaks olema Linnajooksude sarjas.Kui kõik teised jooksuvõistluste korraldajad on midagi õppinud eelmistest aastatast, siis Rakvere Ööjooksu korraldajad pole midagi õppinud. Väljaarvatud see, et enam ei joosta poolmaratoni pimedatel kõrvaltänavatel, vaid korralikult valgustatud rajal. See on positiivne muudatus. Isegi Rapla Selveri Suurjooksu korraldajad on õppinud oma vigadest. See aasta väga hästi korraldatud võistlus, üks parmaid. Ööjooksu korraldajatel on lihtne, nad saavad oma jooksusõbrad nagunii rajale. (ilmselt saan pika loengu sellest, et sellist jooksusündmust on raske korraldada, pole midagi lihtne jne.. Kui ei saa hakkama, siis pole vaja seda võistlust Linnajooksudesse kaasata) Ei pea midagi muutma, sest ainult käputäis inimesi (loe: need, kes ei lähe otsima fiilingut, vaid osalevad sarjas), kes vigisevad ja vinguvad. Ülejäänud 95 % osalejatest on ju rahul. Täpselt nii statistika töötab. Inimeste vahel slaalom, kehv teenindus joogipunktides, see kõik on juba nii vana plaat. Kes see teeb joogipunkti rajast nii kaugele? Vaala keskuse juurde ei tahtnud teha ühte punkti? Pikk jootmislaud koos tuhande minioniga? Pikk laud on juba ammu sünnipäevade korraldamise trendidest kadunud, nõukogude pärand. Kahele poole teed tehke lauad. 21 võtab ühelt poolt, minionid teiselt poolt. Seda kõike on võimalik ennetada, aga ilmselt on midagi muud tähtsam, kui hea jooksusündmuse korraldamine. Puhas vesi topsidesse! Tühjadele topsidele suuremad prügikastid. Näiteks laotate võrgu mitme toki vahele, pärast korjate võrgu kokku ja ongi topsid koos. Mingi valgustus prügikastide juurde rajal. Paremad asukohad. Ma ei taha uskuda, et see oligi nii mõeldud, tuhanded topsid vedelevad maas.  Ma ei usu, et peakorraldaja käis öösel neid tuhandeid topse maast korjamas. Tehke oma elu lihtsamaks, mitte raskemaks. Üsna valus vaatepilt oli, kui nägin kõiki neid tühje topse oma jala all. Valus lihtsalt. Ma loodan, et väga liiga ei teinud korraldajatee ja Ööjooksu fännidele. Ma tean, et on väga palju selle jooksu fänne. PS! Medal on väga ilus! 🙂

Minionide võidujooks

Kordan veelkord. Hästi mõnusa fiilinguga jooks, kui lähed aeglaselt jooksma ja kõike seda melu nautima. Siiralt tänan kõiki neid, kes viitsisid mingi egutuspunkti üles panna. Inimesi, kes elasid kaasa. Lihtsalt võrratu!

Kõigele sellele vaatamata olen oma tulemusega rahul.
Miks oli kramp kõhus?
Siin võib olla mitu põhjust. Esiteks õhtul jooksmine. Olen varasemalt märganud Saaremaa 3 päeva jooksu esimesest päevast ja Rakverest, et õhtul võisteldes mul juhtub seda. Pluss veel see, et olen see aasta väga kehvalt ÜKEt teinud. ÜKE on kõige alus!

Korralikust lahtijooksust tundsin puudust ja pikkadest jooksudest. Keha polnud selleks kõigeks valmis.
Maratoni osas olen natukene kahtleval seisukohal. Ma ei tea, ei oska midagi oodata. Muidugi Rakvere Ööjooks ei andnud korraliku ettekujutust mu vormist. Järgmine start on plaanis juba sel nädalavahetusel Tartus. Natukene kiirelt jaa, aga 10 km kannatab ilusasti ära. See nädal väga armu ei anna. Oleme Viljariga seisukohal, et keha on vaja üles äratada. Eile (teisipäeval) tegin 7 km rahuliku jooksu + 8×150 rütmijookse + 3 km lõdvestus. Täna on plaanis 10 km rahulikult joosta ja neljapäeval minutifartlek 6x2min. Ma ei usu, et see aitab mu taastumisele kaasa. Kohe kindlasti ei hakka eraldi valmistuma Tartu 10ks km. Muidu ei saaksi maratoniks trenni teha. Taastun joostes. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s