ProRunneri treeninglaager Monte Gordo vol2

Kolmapäev

Kolmapäeval otsustasin minna hästi varakult jooksma, et mitte väga palava peale jääda. Plaanis oli 10 km rahuliku jooksu. Jooksin täiesti üksi, omas mullis ja omades mõtetes. See 10km läks ikka väga kiirelt, aga samas juba natukene raskelt. Jalad ei tahtnud esimene 5 km üldse liikuda ja kui käima ära sain, siis ei tahtnud enam pidama jääda. Jalad olid  raskeks ja kangeks muutunud. Nagu tammepakke veaks endaga kaasas.
10km 4:55min/km ja pulss 144

Mitmendat päeva juba räägime, kuidas tahaks minna ikka Hispaaniasse ka. See ju nii lähedal. Kunagi rataste rent on megasoodne, siis läheks ratastega. Lähedale sõita ka. Marsruut vaadati valmis, üks sild seal on, peaks sealt üle saama ja olemegi kohal. Mis see 15 km sõita on? Kõik täie tervise juures sportlased ju (mõistuse koha pealt ei tea kõigi eest rääkida 😀 ).  Jama oli selles, et tegelikult rattaga ei tohtinud seal sõita, kus me sõitsime. Me sõitsime rattaga kiirteel. Kui juba kiirteel olime, siis mõtlesime, et äkki saab ikka üle silla ka sõita. Ei saanud ju, sild oli kitsas. Sel hetkel tuli küll julgusest puudu. Keerasime otsa ringi. Uurisime ühe kohaliku peedikasvataja käest, äkki on mingi teine võimalus.   Kohalik ütles, et Ta sõidab kogu aeg sealt rattaga üle, politsei on savi. Vehi kätega ja sõida edasi. Nii palju julgust meil ikka polnud.
Ma uurisin samal ajal, et ühest kohast peaks saama praamiga üle. Sadamasse jõudes oli kõht nii tühi, et lihtsalt ei viitsinud enam kuhugi minna. Tellisime esimesest söögikohast söögid ja joogid ning pärast sõitsime hotelli tagasi, et õhtusesse trenni minna.

Õhtul oli plaanis taastav 6 km. Rattaga sõitmine oli elu-olu kõvasti paremaks muutnud. Ei olnudki vaja jalgu kaua meelitada. Olid juba esimesest kilomeetrist töövalmis.
6km 5:27min/km, pulss 143

Peale jooksu läksime hotelli katusele portveini mekkima. Oli meeleolukas õhtu.

Neljapäev

Neljapäev on selleks loodud,  et saaks terve päeva … . Ilmselt puhata? Täpselt nii ka oli. Terve päev puhkasime. Jalutasime neiuga külakese peal ringi, tegime pilte, vahtisime niisama ja nautisime sombust ilma. Kuigi jalad ja hing tahtsid jooksma minna, aga mõistus ütles, et kui öeldi puhkus, siis puhkus. Ilm oli ju jooksmist soosiv – pilved, vihm ja jahedus.

33095003480_01e38eaf82_o

Reede

Viimane 2 trenniga päev. Kuulu järgi. (Ma pean nii kirjutama, sest kunagi ei tea) Jah, kuulu järgi pidi olema täna 8km soojendus, 8x100m ja lõdvestusjooks. Viljaril oli, nagu tavaks saanud, hoopis teised plaanid. 8km soojendus. Rütmijooksud 10sek-15s-20s-25s-30s-25s-20s-15s-10sek. Hea, et Viljar ka viitsis kaasa teha. Sain korraliku trenni ära teha. Mõnus tunne oli.

10sek tuli tegelikult 14 sek 3:12min/km -15 – 2:55 ; 20 – 2:52 ; 25 – 2:49 ; 30 – 2:52 ; 25 – 2:53 ; 20 – 2:55 ; 15 – 3:02 ; 10 – 3:05

Taastumisaeg oli 30 sek. Kui nüüd aus olla, siis väga palju pulss alla ei tulnud. Vast 10-12 lööki. 20 sekundist kuni 20 sekundini ma suutsin enam-vähem Viljari seljataga püsida. 10 ja 15 sek enam ei suutnud. Nagu näha ka, siis 20 ; 25 ja 30 sek liikusime kiiremini, kui lühemad otsad.

Ootasime teised ka järgi ja jooksime randa ÜKEt tegema. Peale seda läksime ookeani end jahutama.

Täna oli kindel plaan jõuda Hispaaniasse. Seekord nii nagu käima peaks – paadiga.

33417965992_5d49166d41_o

Laenutasime jälle rattad, sõitsime teise linna ja jätsime rattad sadamasse. Ise läksime jala üle. Äge linn oli. Otsisime pikalt kohta, kus süüa. Ütleme nii, et õige koha valisime, sest me tellisime Karrega samad söögid, aga ainult üks löödi läbi. Big win. Otsustasime, et nüüd lähevad meie teed lahku, osad läksid šoppama, aga meil oli püha missioon. Kõndida ühe kirikuni, mis paistis juba paadi pealt.

33417935412_c3270a43e6_o

Põnev linn. Villad, uhked majad ja siis.. Eesel aias. Kaks eeslit pildil ja kolmas kaamera taga.

33417924752_d86104e4f0_o

Kõndisime edasi, kanad kortermaja ees, lambad keset linna. Päris huvitav.

Laupäev

Kergelt kurva alatooniga päev, aga samas põnev. Lahkume Monte Gordost, aga sõidame Lissaboni. Jeii! Ei oska midagi oodata ega loota.

Hommikul pidin minema kell 7 hommikujooksule, aga kahel põhjusel  see ära. Esiteks ma ei saanud öösel korralikult magada ja teiseks magasime sisse. Tundub imelik,  nii oli.

Kell 8 läksime sööma. Söömas käidud, viimased asjad sai kohvrisse topitud, pesunöör rõdult maha ja läksimegi end välja registreerima. Kõik koos läksime bussijaama, kuigi meie buss läks 20 min hiljem välja.

Meil on buss ümberistumisega. Esimene buss kihutab kohalikel teedel, teine buss sõidab kiirteel. Esimeses bussis on wi-fi, teises, mis on moodsam, puudub wi-fi.

Buss jäi kiirtee äärses puhkekohas seisma. Ütles midagi kohalikus keeles. Ma sain aru, et 5 min pausi. Äge on see, et Ta käis ekstra meie juures ja teatas, buss seisab 15 min. Käisime väljas jalgu sirutamas.

Kile taha sai häda tegema minna.

Bussilt maha, kohvrid pakihoidu ja EXPOle. Ütleme niiviisi, et elevus oli suurem, kui EXPO. Melliste A&O, põhimõtteliselt. Seal sai valida väheste asjade seast vähe asju. Tulime kiirelt sealt ära, et oma asjad korterisse viia ja pärast sööma minna. Viljar peatus paar metroopeatust eemal. Otsustasime Margitiga, et lähme nendega sööma. Sõime ühes Itaalia söögikohas. Väga mõnus koht oli.

Pärast sööki korterisse, asjad homseks valmis ja tuttu, sest pühapäeval on jooksupidu!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s