Ma olen tegelikult Teile kahe võistluse kokkuvõtte võlgu. Nagu ka pealkiri ütleb 2x Åsane løpskarusell 5k. Üks on joostud veebruaris ja teise jooksin märtsi lõpus.
Rajast lühidalt: 400 m sirge, viadukt (üles, alla, üles, alla), järve äärde kruusa peale, 2 tiiru ümber järve ja tagasi viadukti peale. Hea lihtne rada Bergeni mõistes. Tõuse väga pole. Rumal on ainult 2 tiiru ümber järve. Umbes 2,5 km peal hakkavad aeglasemad ette jääma, aga seda ainult 4km lõppu, sest kiiremad keeravad jälle viadukti peale.
9.veebruari jooks.
Eelmine nädal oli terve nagu purikas, tegin kõik oma trennid ära ja kõik oli ilus. Esmaspäeva hommikul tundsin, kuidas kurk on kuidagi imelik. Mida päev edasi, seda hullemaks läks. Õhtuks oli juba täitsa valus. Teisipäeval andis natukene järgi, trenni ei läinud ja kolmapäeva hommikuks oli täitsa ära kadunud. Väljas oli suhteliselt jahe (-3) ja ei riskinud jooksma minna, sest neljapäeval oli vaja 5 kilomeetrit kohalikega võidu kimada.
Neljapäeval tegin natukene lühema tööpäeva, et elamisse tulla, süüa, pisike uni teha ja siis juba teele asuda. Võistlus algas kell 19 Asane IKEA juurest. Sinna sõitsin IKEA tasuta bussiga, sest ma olen vaene ida-euroopa ehitaja ja püüan võimalikult palju kokku hoida.
Soojendusjooks mingit mõnu ei pakkunud, korralik raidumine käis. Pulss oli kõrge ja jalad oli nagu tammepakud. Läksin seekord suhteliselt etteotsa kohe ära, et mitte väga palju alguses maha jääda.
START!
Kohe alguses pani 6 pealine punt minema, mina ka seal sees. Paar inimest pudenes 2km peal minema ja 2 tk läksid 10 km peale. Esimesed 2.5km jooksevad 5 ja 10 km koos. Mis seal salata, 10 km mehed jooksid samas tempos, mis mina 5 km. Aeglane olen natukene. 🙂 Mingi hetk jäimegi ühe kutiga kahekesi, Tema minust 10 sek ees ja mina Tema järel, minu taga tükk tühja maad. Ei kedagi. Püüdsin, mis ma püüdsin, aga järgi ma Talle ei jõudnud. Asja ei teinud ka paremaks aeglasemad 5 km jooksjad, kes tiigi teisel ringil ette jäid. Ega mul polnud kuskilt midagi võtta ka, jalad nagu pakud ja edasi ei liigu.
Finišis oli aeg 18:22 ja üldkokkuvõttes 2.koht. Aeg ei ole mis teab hiilgav, aga mina jäin rahule sellega.
Pulss 185 ja tempo 3:37min/km.
Peaks ära mainima, et paganama külm oli. Külmakraade polnud palju, -3-4 kraadi, aga too päev oli õhuniiskus väga suur ja see külm tungis läbi liha, luu ja kontide. Ma ju sulgkaalus jooksja ka, pekk mul ainult toidulaual, ise ei saa sellega väga hiilata.
30.märtsi jooks.
Teise jooksu jooksin vahetult peale Portugalist laagrist tulekut. Ei osanud midagi oodata, peale hea tulemuse jooksmise. Mul hetkel, üldiselt ka, pole koht üldse tähtis. Minu jaoks on aeg tähtis. Aga siiski, ma ei osanud mitte midagi sellest jooksust oodata.
Seekord läksin puhtalt trenni pealt võistlusele peale. Teisipäeval 12km (3km soojendus + 6km (1×100 lõikudega) + 3km lõdvestus), kolmapäeval 10 km. Teisipäeval sai 6km jooksu sees tehtud igal kilomeetril 1x100m kiirendusi ajaga 16-18sek.
Neljapäeval nagu ikka tulin töölt varem ära, et süüa, tududa ja IKEA bussiga võistluspaika sõita. Oli pilvine, aga vihmata +7 kraadi sooja. Täitsa mõnus ilm jooksmiseks. Kuna ma olen korralik Aadu-Kanapea ja unustasin oma (mõlemad paarid) pikad jooksupüksid Eestisse, siis jooksen alati lühikestes pükstes ja CEPi põlvikutes. Ühesõnaga riietuse probleeme mul siin pole. Igal ilmaga samad püksid ja põlvikud.
Soojendusjooks andis seekord rohkem põhjust rõõmustamiseks. Ei surnudki enne starti ära. Jeii!
START!
Seekord kohe ette otsa ei roninud, tahtsin näha, mis toimuma hakkab. Midagi ei juhtunud. Esimese kilomeetri lõpus läksin ühe kutiga ees minema ja teised jäid kuhugi. Kuskil 2 kilomeetri peal oli selline jutuajamine meil Temaga:
Tema: Mis distantsi jooksed, 10 või 5?
Mina: 5 km
Tema: Aa, selge, ma imestasingi, et kuidas nii kiire algus.
Ja Tema võttis hoo maha ning jäi kellegi teisega juttu ajama. Kuulsin umbes sarnast vestlust, kus see minu kutt seletas sellele teisele, et ma jooksen 5km.
Andsin torust niimoodi tulla nagu sain, aga kiiremini, kui oleks tahtnud, edasi ei liikunud. Esimesed 2 km suutsin hoida tempot alla 3:35, aga kaks järgnevat kilomeetrit tulid 3:45ga ja viimase surusin 3:40ga, sest kuulsin samme oma seljataga. Keegi punnis jubedalt järgi. Ei julgenud selja taha ka vaadata, lihtsalt põrutasin edasi, endal jalad juba hullemad, kui tammepakud. Mingi hetk tahtis juba tagareis krampi tõmmata, aga ma otsustasin, et natukene vara on selle jama jaoks. Mõni teine kord, leppisime kokku.
Finišis oli aeg 18:32
Pulss 185, tempo 3:38min/km, üldarvestuses esikoht.
Teine koht oli minust ainult 5 sek taga pool. Noor ja uljas kohalik 14-aastane tulevikulootus. Ma olin tõsiselt üllatunud. Ma ei tea, ma olen ennast korduvalt leidnud mõtlemast, et kui ma oleks teadnud, kas ma oleks lasknud Tal võita? Hetkel, kaine peaga, olen jõudnud järeldusele, et ilmselt oleks seda teinud.
Sellised oli need kaks 5 km võislust. Suhteliselt sarnased, aga samas nii erinevad. Kell näitas erinevat distantsi, esimese puhul 5.07 ja teise puhul 5.13, sest suure ümberehituse tõttu oli stardi- ja finišiala muudetud. Muidu täpselt sama pulsiga ja ka peaaegu sama tempoga jooks. Mõlemaga olen rahul, sest siit saab ainult edasi minna.
Edasised plaanid näevad ette joosta juba sel neljapäeval 10 km kohalikega võidu. See on pigem selline kontrollvõistlus, mida olen vahel trennides teinud. Lihtsalt seekord leidsime mõnusa ja sobiva võistluse. Mingit aega sinna jooksma ei lähe, kulgema ma ei lähe. Puhtalt trenni pealt jooks jälle, ei mingit spetsiaalset ettevalmistust.
Ja ülejärgmine võistlus on suur Bergen City Marathon. Ükspäev helistati mulle tööanda ja teatati, et nad tahavad mulle teha poolmaratoni distantsi osaluse välja. Pidasin treener Viljariga natukene nõu ja mis seal ikka: Teeme ära! Muidu oli plaanis seal 5 km joosta, aga noh, sobib ka 21.1, kui nii lahkelt pakutakse. Ise poleks sinna läinud, sest osalus maksab praegu umbes 68 €.
Tiidu blogi 