Esmaspäeval, 5.juunil, oli Norras jälle punane päev. See sobis väga hästi minu plaanidega, sest minu plaan oli jälle kohalikega 10 km võidu joosta. Jälle 10, mõnele võib tunduda, et see oleks nagu mu kinnisidee. Ei ole. Bergeni kandi peal joostakse väga tihti 10 km või mingeid jookse, mis on 5-7 km, aga otse mäkke. Suvel on kaks sarja, kus on 5 osavõistlust ja saab joosta 5-10 km. Sobib väga hästi minu plaanidega, saan võistlustunnetust sees hoid. Mulle muidugi meeldib ka koos teistega pingutada.
Läksin kell 9 tööle ja tulin ära juba kell 15. Sõin natukene, magasin 30 min ja oligi juba aeg minna trammi peale, et võistlusaika sõita. Kõik eelmised korrad olen ma jooksnud 15 km kesklinnast põhjapool, kuhu sain liikuda väga mugavalt tasuta IKEA bussiga, seekord oli võistlus 15 km lõuna poole sõita. Sinna sõitsin ma trammiga.
Rada oli suhteliselt tundmatu mulle. Ma olin paar korda seal kandis rattaga sõitnu, umbes teadsin, mis toimuma hakkab, aga ikkagi tühi maa. Püüdsin rada üles leida, et teen väikese soojendusjooksu seal, aga no pagan, ma ei leidnud seda üles. Täis Aadu ikka olen. Jooksin hoopis kogemata golfiväljakule. Seda ma teadsin, et rada peaks olema lihtsam, kui see teine võistlussari. Siin peaks olema pikad ja lauged tõusud (põhimõtteliselt 5 km tõusvas ja 5 km langevas profiilis) + 1 viadukt ja 2 järsku tõusu. Umbes midagi sellist.
Natukene vormist ka. Noh, ega ma mingis väga heas vormis pole, aga midagi hullu ka pole. Kõik, mis on alla 38 on minu arvate väga hea. Mingit rekordi püüdlust polnud. Teha selline korralik pingutus. Ütleme, et selle päeva maksimum pingutus teha.
Kell oli juba 18:55, hakkasin Fana staadionilt starti otsima. Vaatasin, et inimesed kogunesid ühte staadioni otsa, äkki on seal. Jalutasin vaikselt sinna poole. Norra keeles mingi mees seal seletas. Lõpuks sain aru, et 30 sek veel stardini. Kiire hakkas mul juba. Sain enam-vähem stardi joone juurde ära kõndida ja … .
START!
Oi kurja, juba minek. Esimesed 200 m olid staadionil, sain kohe ilusasti väliskurvi võtta. Jäin natukene magama ka. Eks järgmine kord olen targem. Staadionilt välja, üle kettaheitjate harjutusväljaku ja asfalti peale ära. Hakkasin oma positsiooni vaatama. Esimene mees pani kohe ajama, teine-kolmas-neljas Tema kannul ja siis meie punt. Olin kuskil seal 10 koha piirimail. Esimese kilomeeriga sai juba selgeks, et nende meestega tuleb seal jagelema hakata. Pagan, eksisin. Teisel kilomeetril oli esimene veel tempot lisanud ja juba poodi saia järgi läinud. Aga meie punt, 4-7.koht. Meil see suurem punt lagunes ära, sest hakkasin 4.koha jooksjale liialt kukklasse hingama. Tema litsus eest minema. Tõstsime natukene tempot. Raputasime üleliigsed mehed maha. Kuigi jah, tempot tegelikult ei tõstetud, lihtsalt tõusva osa peal hoidsime tempot. Ma püüdsin pidevalt rada meeles pidada, et kui tagasi tuleme, siis tean, mis mind ees ootab. Sündmustest nii palju et 4. koht oli 10-15 m eest ära saanud. Mul tundus 4.kilomeetri alguses jalg päris hea olevat, hakkasin vaikselt vahet vähemaks tegema. 6.koha mees järgi ei tulnud, ma sain selle mehe tagasipöördel kätte. Jooksin 4-5.kohal, aga siis Ta tegi väikese kiirenduse viaduktil, mille ma olin üldse ära unustanud, et see üldse olemas on. See viadukt oli 9.kilomeetri alguses. Kooberdasin sealt kuidagi üles ära. Mees eest läinud, tagant kuulen samme. See viimane kilomeeter läks mul täiesti meelest ära, mis seal oli. Paras õudus oli. See viadukt, siis üks järsk tõus veel ja peale seda veel üks järsk tõus staadionile. See teine tõus oli mulle liiast, seal möödus minust veel üks inimene ehk olin kuuendal kohal. Viimane tõus veel, värava alt läbi ja viimased 200 m staadionil paistsid. Oeh, see oli õnnistus.
5km punktis oli mu aeg 18:18 ehk 10 sek puudu mu 5 kilomeetri rekordist. Lõpuaeg oli mul 37:28, millega ma olen väga-väga rahul.
Koht 6. Koht minu jaoks selline asi, mis ei näita tegelikult rahvasportlasele mitte midagi. Eestis oleks selle ajaga saanud Raplas või Pärnus alles 50nda koha. 😀
Pulsiga ma nii väga rahul pole. Keskmine pulss ainult 180. Kas väsimus on nii hull sees või milles asi. Ilm oli päris soe ja niiske. Päev otsa oli sadanud ja õhtuks tuli päike välja, mis tegi olemise väga ebamugavaks. Midagi ei teinud, aga juba higistasid.
Üks huvitav asi veel. Nendel jooksudel, 10 km omadel, kus ma olen osalenud, ei ole värskendus/joogipunkte. Olgu, 10 km peal ma juua ei tahagi, sellel pole lihtsalt pointi, aga ühe korraliku kopsiku vett tahaks küll värskenduseks saada. 🙂 Aga noh, mida pole, seda pole. Vahet pole ka. 😀 Lihtsalt mind paneb inimestama, et kui Eestis 10 km jooksul joogipunkt ära jätta, siis oh seda õudust ja kisa. Kui juba selle peale tõstetakse kära, et näiteks esimene punkt on 4 peale, mitte 3 km peal. 
Aga kui terve 10 km peale pole ühtegi.
Tiidu blogi 