Ehk siis Viljandi järve jooks.
Hommikul meeldiv äratus. Asjad kokku, söök sisse ka Annelinna. Annelinna? Jooks on ju Viljandis. Võtsin teise poole trennikaaslased peale, seltsis segasem sõita. Saab juttu ajada ja aeg läheb kiiremini.
Kohale jõudsime enne 11, see tähendab, et tund veel stardini. Ilm tundus tuuline ja pigem jahe. Ma natukene kartsin, et jälle hakkavad vaevama samad probleemid, mis sel hooajal juba olnud.
Asjad käes, auto juurde tagasi. Teine pool läks oma sõbranjedega jooksutiirule, mina läksin teises suunas. Kiired jooksuharjutused, korralik võimlemine ja mõned kiirendused. Mina olin valmis. Eesmärgiks oli eelmise aasta aja parandamine.
Start!
Oh, päris hea isegi, sain hästi minema. Esimesed panid kohe ees minema. Nagu oleks mõisa peale jooks. Sain vist napilt 1 km ära joosta ja tunnen…. Fakk, selja tõmbas kangeks. Kurja küll. Jalad ka enam ei liigu hästi. Nojah, mis seal ikka, hakkasin vaikselt hoogu vähendama, tõusu võtsin juba üsna rahulikult. Paljud jooksid mööda. Las lähevad. Seljas juba üsna valusad torked.
Eks ma siis seal kulgesin. Samas, ma ei saa aru. Inimesed ei oska joosta. Nii kui väikene kurv on, hoog tõmmatakse jumala maha. Hea, et seisma ei jääda ja siis mingitest küngastest pannakse sellise hooga mööda nagu teeks mäkkejookse aja peale ka sileda peal vahitakse linde ja loendatakse lilli tee ääres. Panna on vaja! Ei passi.
Kõige pullim tüüp oli see, kes soos kõige paremat rada otsis. Ma olen alati valinud selle tee, kus praktiliselt viimasel hetkel 90kraadi alt sisse keerad, osad panevad juba natukene varem sohu. Poolviltu võtavad selle osa lähi. Minu jaoks tundub see pikem ja mudasem tee. Aga mida too tüüp tegi. Jooksis peaaegu soo pöördeni ära, siis jooksis keeras ümber, jooksis tagasi 20 m ja pööras sealt sohu, kust paljud olid enne läinud. Rohkem ma seda tüüpi ei näinud. Vali üks tee ja pane läbi, tagasi joosta on suht mõttetu.
Peale sood on alati raske, sest see rikub tempot ja raske koht üldiselt, aga seekord tõmbas ikka korralikult kinni. Nagu üldse ei jõudnud. Mõtlesin juba sellele, et peaks hoo maha võtma. Ei võtnud. Panin edasi.
Kuskil 10ndal kilomeetril sain selja soojaks või lahti ja siis läks mõnusaks. Sai korralikult pähe andma hakata. Sain joost nagu normaalne inimene. Viimased 500m lausa 3:23 keskmine tempo.
Finišis olin õnnelik. Kehvem, kui eelmine aasta, aga ma olin rahul.
Distants: 11.52km
Aeg: 00:44:59
Pulss: 167 l/min
Tempo: 3:54 min/km
Koht: 58
Vanuseklass: 14
Tiidu blogi 