Keerulise nimega lühike jooksuvõistlus kodulinnas võiks olla selle võistluse nimi.
Proloog:
Praegu on august, mis on kaheksas kuu ja ma olen olnud see aasta 8 kuud vigastatud. See võiks olla lühikene kokkuvõte minu edenemisest jooksuradadel. Esimesed tõsised kiiremad liigutused tegin sel teisipäeval – 8×500. Üllatavalt kerge ja mõnus. Mingit tunnet polnud, mingit ootust polnud. Rahel, ma polnud tõsine, ma olin keskendunud, kui soojendusjooksu tegin. Kaido soojendusvõimlemise ajal küsis, mis aega ehk mis tempos jooksma lähen. Ütlesin 3:50, aga siis kohe korrigeerisin, et pigem ikka 3:45 min/km. Valetada pole ilus.
Start!
Nagu ma enne ka ütlesin, siis mingit tunnet polnud. Läksin kergelt hiilivalt peale. Las teised kihutavad. Sain Taunolt umbes sellise kommentaari, et kui tema on hetkel siin ja mina olen ka, siis ta on ilmselgelt liiga kiiresti alustanud. Tegelikult olin mina liiga aeglaselt alustanud. Mis on muidugi minu puhul tavaline. Eks mul oli see kartus ka, et kui liiga rutakalt alustan, siis võib poole peal natukene palavaks minna ja ma lihtsalt suren ära. Kaardi pealt rada vaadates tundus esimene pool tunduvalt raskem olevat, kui tegelikkuses oli. Kartsin palju hullemat. Oli tõuse, oli kohti kus taastuda. Tegelikult jooksin esimesed 5 km täpselt sama ajaga, mis teise poole. Keskmine 3.45 min/km. Raskeks ei läinud kordagi, tõusude peal võtsin rahulikumalt, teised pressisid mööda, lausikul ja langustel panin natukene juurde, teised jäid selja taha. Kruusa lõigul natukene lasin jala sirgu, vähe taastusin, et viimased 2 km veel värskust oleks, sest vormist ei olnud mul õrna aimugi. Seal tegi klubikaaslane väga bravuurika etteaste. Mõtlesin, et kui tahtmist ja jaksu on, siis las läheb, aga see minek jäi üürikeseks. See võistlus andis natukene enesekindlust juurde. Valus kuskilt pole, tuhhi on, siit paneme edasi!
Distants: 10 km
Aeg: 00:37:21
Pulss: 180 l/min
Tempo: 3:45 min/km
Koht: 12
Vanuseklass: 9
Tiidu blogi 