Lihtsas eesti keeles Pangodi poolmaraton. Selline hästi huvitav üritus, aga sobis minu plaanidesse väga hästi. Kaks nädalat enne maratoni. Päris tühja koha pealt ei tahtnud maratonile minna, mingi stardi või hästi tugeva trenn või alla teha. Pigem sellest jooksust tuligi üks tugev trenn ja tühi nühkimine.
Ma ei taha öelda, et see on päris nagu lambi üritus, sest tegelikult on hästi tore näha peakorraldajat ja teisi entusiastlike vabatahtlike seda kõike korraldamas. Suur kummardus, et ikka viitsite seda asja korraldada. Saan aru, et paremad ajad olid minevikus, aga loodame, et tulevik on sama helge.
Ilma erilise ootuseta ärkasin hommikul vara, tegin pudu, kugistasime selle teise poolega alla ja sättisime end auto peale. Sõitsime Tõrvandi spordihoone/Tõrvandi Pere- ja noortekeskus/mingi roheline putka tõrvandis, kus pidi meid peale võtma korraldaja buss, et viia meid starti või selle lähedale. Bussijuht tundus tuttava näoga olevat. Oligi, sõbra isa see mees.
Mul sai juba suht alguses selgeks, et ega ma täna sooja ei tee ja lähen täitsa külmalt peale. Sõna otseses mõttes külmalt, sest paganama tugev ja külm tuul oli. Minu ainus soojendus oli see, kui enne meie starti jooksis maratoni esimene mees , Ahti, meist mööda ja jooksin temaga natukene kaasas ja ergutasin teda. Mitu korda mõtlesin riietust ümber ja lõpuks tegin ikka vale valiku, aga täna ei see olnud oluline, sest 5 min enne starti sain aru, et tuleb soolojooks ja ilmselt mind keegi ei ohusta.
START!
Minek! Esimesed 5 km allamäge ja tagant tuul. Keskmine tempo 3:50, teisel kilomeetril jäin korra seisma, et tossu peal korralikult kinni siduda. Korra olin teisel kohal, aga selle vea parandasin juba kiirelt. Selle 5 kilomeetriga arvutasin välja, et umbes 10 km saan maratoni teise mehe kätte ja 15 km peal saan maratoni esimese mehe kätte. Aga sellest kõigest lähemalt kohe varsti. Enne seda loeme kaubanduslike teadaandeid. Kasutasin poolmaratonil High5 geele, mille soetasin Sporditoit.ee lehelt.
Reklaamid loetud, lähme jooksuga edasi.
Kuuenda kilomeetri alguses oli joogipunkt, kus jäin rahulikult seisma, rääkisin korraldajaga paar sõna juttu ja jooksin edasi. Suurt midagi ei toimunud, jõhker tuul oli vastu, kilomeetri ajale lisandus kohe +15 sek. Kaheksanda kilomeetri lõpus pöörasime kruusasele lõigule, mis kõigi eelduste kohaselt pidi olema 8 km pikk. 10 km peal sain maratoni teise mehe kätte, nii nagu plaan oli. Siin olid ka raja kõige raskemad lõigud. Vähemalt minu jaoks.
11.5 km peal tuli mul jälle tossupael lahti, seekord vasaku jala pael. Kasutasin võimalust ja käisin tiiru metsa all ka. Sinna kaotasin umbes 30 sek. Aga kuna aega oli ja kuhugi kiiret polnud, siis noh, mis seal ikka, naudime. Igas joogipunktis jäin ilusasti seisma, tänasin ja jooksin edasi. Selline 5-10 sek läks igas punktis kaduma. Liikusin keskmiselt 4:09 tempos selle lõigu. Selle lõigu lõpuks oli plaan Ahti kätte saada, aga ei saanud.
17 km peal sain Ahti kätte, jooksin temaga kuni 19 km joogipunktini temaga koos, umbes 4:25 tempos ja peale seda ütlesin talle, et ma nüüd lähen, sest minu konkurent oli natukene liiga lähedale jõudnud. Panin 3:45 tempos lõpuni.
Finišis sai korraldaja kätt suruda, ma sain tal käe kleepivaks teha, sest olin end ülepeakaela geeliga kokku mäkerdanud. Sain kätte osalejamedali, šokolaadikarbi ja karika. Sain tuua spordihoonest endale ja teistele kalendrid auhindadeks. Veits taastusin, tegime esikolmikuga pildi ja suundusin kaaslast otsima. Väga kaugele ei saanudki joosta, kui ta juba vastu jooksis. Kõige õnnelikuma näoga jooksja oli ta.
Aeg: 1:25:37
Tiidu blogi 