93. suurjooks ümber Viljandi järve

Võiks öelda ja tulebki öelda, et Viljandi järve jooks algas juba laupäeval. Kerge võistluseelne soojendus peale lõunat, siis pesema, nägu pähe, kulmud ette ja pittu! Nimel oli meid kutsutud väikesele volbripeole. Mõte oli väike lõke, sossutame vorsti varda otsas, 1-2 taastavat jooki Coca-Colaga ja kella 22ks koju tuttu. Lõppes ikka asi sellega, et kell 1 sain alles magama, sest juttu jätkus kauemaks.

Hommikul ärgates polnud üldse tundeid, millegi vastu. Ei olnud seda tunnet, et nüüd peaks Viljandisse sõitma ja seal kiirelt ümber järve jooksma. Keetsin pudru valmis, ajasime selle näost sisse, asjad kokku ja punuma. Viljandisse jõudsime kell 11. Täpselt tund enne starti. Viljandis õnneks väga hullu probleemi parkimisega pole, kuigi seal tundus olevat mõneks minutiks mingi kaos. Kuidagi ei suudetud autosi õigesse kohta suunata. Õnneks see laabus kiirelt.

Number välja, esimene WC peatus, auto juurde tagasi, numbrid külge ja soojendusjooksule. Tegin 3 km soojaks, siis võimlesime ja lonkisin vaikselt auto juurde tagasi. Teise WC peatuse tegin ka. Kell oligi juba märkamatult 1150, sättisin teised tossud jalga ja sörkisin vaikselt starti.

START!

Tänud Marisele, kes mind kuidagi ette poole gruppi sokutas. Tegelikult isegi esimesest grupist on kitsas. Kõige parem on eliidist startida, aga eks selle koha ma pean ise välja võitlema. Kõike ei saa lasta ette-taha ära teha. Ma olen täiskasvanud Eesti mees, ma hädaldan vaikselt kodus või kui on julgustust saadud jookidest.
Plaan oli joosta 3:50min/km.
Stardist sain enam-vähem minema, aga suht esimese 200 meetri peal jäin veits karpi. Mingid tüübid jooksid keset teed ja arutasid, et praegu on tempo 4:15, natukene peab rahulikumalt võtma. Mine võta omaette kuskil. Võtsin hästi äärde, peaaegu muru peale ja lasin lihtsalt minna.
Esimene kilomeeter 3:44. See on hea, et päris ribadeks kohe ei jooksnud. Teine kilomeeter tuli ajaga 4:05, seal on see jube tõus sees. Viljandi ongi selline, kus ühe kilomeetri saad panna enam-vähem, siis teisel kilomeetril on ikaldus, kolmas jälle saab panna jne. Kuskil 2.5 km peal vaatasin korra ümberringi, tuttavad näod/seljad, siin ma umbes peakski olema. Minu masti mehed on siin. Paganama Ahti selg oli kogu aeg ees, plaan oli see kinni püüda, aga lõpuks tuli välja, et täna mitte. Finišis jäigi vahe 35 sek. Kolmas kilomeeter 3:47, neljas 3:34.

Kuna ma tehnilist osa ei jaksa veel väga joosta, siis ma pean end maksma panema sellistes kohtades, kus on mul eelis – pikad lauged tõusud või sirged, tasased kiired osad. Need on need kilomeetrid, kus ma teen tööd. Ja mida ma olen ka tähele pannud, siis ma jooksen hästi julgelt. Lõikan kurve, optimeerin rada, ei lase hoogu maha tehnilistes osades. Näiteks mingid kraavi ületused, ühe pinnase pealt teisele minemine, konarlikud kohad. Lihtsalt tuima näoga läbi. Ei hakka seda jalga väga sättima. Seda oli väga hästi ka soos näha. Tüübid, kes minu ees jooksid, kiiremad mehed, otsisid hanereas kuivemat kohta, sättisid jalga ja leinasid seal niisama, põhimõtteliselt parkisid seal vee ääres. Ma mingi, aaa soo, 2 sek mõtlemist, ma lähen siit ja panin lihtsalt tuimalt otse keskelt läbi. Keegi oli sealt varasemalt ka läinud. Tõmbasin 30 meetriga 10 meest kotti kohe. Teine märjem koht sama moodi, lihtsalt tuima näoga läbi. Ma teadsin, et nad püüavad mind ilmselt põllu peal kinni, aga las pingutavad ka natukene.

Viies kuni üheksas kilomeeter tulid 4:00 või tiba üle selle/alla selle. Suures plaanis see ei mõjuta midagi, sest tähtis oli keskmine saada 3:50. Nüri põllu peale jooksmine, mõned sajad meetrid helget asfalti ka vahelduseks, aga no ei jõudnud. Ei olnud kuskilt juurde panna, too hetk küll mitte. Kümnes kilomeeter 3:38. Veits sai joosta ka vahepeal, mitte kogu aeg kartuli põllul rohida. Üheteistkümnes kilomeeter 3:51. Läks vähe raskeks juba ka, veits vist hakkasin liialt kontrollima, hull tuul oli ka muidugi vastu.
Viimased 500 m võtsin oma kõrsikud kõhu alt välja ja laksasin 3:23 min/km tempos finiši poole.
Tasuks 56.koht, vanuseklassis 15, ajaks 00:44:35 ja särk. Keskmine tempo 3:52min/km, polnud päris see, aga olen väga rahul.

Tegelikult see Viljandi polegi ju väga hull. Kõik räägivad, et oi-oi see nii raske, aga milline võistlus on lihtne?

Nüüd tsau-pakaaa ja Otepää-Elva metsade vahel näeme!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s